Paavo Heil: kas haige töötaja on lisakulu või on terve töötaja lisatulu? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paavo Heil
Paavo Heil Autor/allikas: Erakogu

ERR-i portaalis kirjutati, et haigushüvitiste süsteemi muutmine nii, et haigusleht oleks juba esimesest päevast peale tasustatud, võtaks haigekassa eelarvest täiendavalt 20 miljonit eurot aastas. 20 miljonit eurot on aga väga väike summa võrreldes kasudega, mida selline hüvitamise muudatus endaga kaasa tooks, leiab Paavo Heil.

Kogu Eesti tööjõukulu on ligikaudu üheksa miljardit eurot aastas, millest tööjõumaksude osa on ca 3,8 miljardit. Mõlemad numbrid kasvavad Eesti Panga prognoosi järgi sel aastal Eestis viis kuni kuus protsenti. Seetõttu kasvab ka sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa - ehk meie kõigi töötasudelt haigekassa kuludeks makstav summa - haigekassa eelarve kohaselt sel aastal 91 miljoni euro võrra.

Seega ei ole küsimus kindlasti mitte selles, et 20 miljonit eurot on asi, mis lahutab meid haiguspäevade hüvitamisest alates esimesest haiguspäevast. Küsimus on pigem selles, millise ajaperspektiiviga otsuseid me Eestis teeme ja kas me käsitleme tervist kui kulu- või kui tuluartiklit?

Kulu ja tulu

Mis juhtuks, kui haigekassa (või tööandja) hüvitab töötajale ka esimesed haiguspäevad? Kõigepealt juhtub see, et paljud töötajad ei tule siis enam nii kergekäeliselt haigena tööle.

Ma pole meditsiinivaldkonna spetsialist, aga arvan, et selle tulemusel väheneb inimeste haigestumine viirushaigustesse, mis omakorda vähendab märgatavalt haiguspäevade arvu ja haigushüvitiste kogusummat.

Teiseks on üldteada, et kui haigusnähtude ilmnemisel organismile kohe puhkust võimaldada, on enamasti paranemine kiirem ja väheneb hilisemate tüsistuste oht. Seetõttu väheneb ka haiguslehe keskmine pikkus ja haigushüvitise kogusumma.

Kui kulu poolelt teemale läheneda, siis mõtleme nii: keskmine haiguspäeva hüvitis on Eestis 21 eurot. Kui vaadata asja tulu poolelt, omandab kogu lugu hoopis teise perspektiivi. Eesti riigi sisemajanduse kogutoodang on ligikaudu 27 miljardit eurot aastas ja SKT ühe elaniku kohta ligikaudu 20 000 eurot aastas ehk 83 eurot tööpäevas, ühe töötaja kohta ligikaudu 150 eurot tööpäevas.

Kui eelnimetatud muudatus võimaldab keskmist (deklareeritud) haiguspäevade arvu vähendada kasvõi ainult ühe päeva võrra kaheteistkümne päevani, siis suureneb loodav lisandväärtus üle 50 miljoni euro ja täiendava hüvitamise summa ei oleks siis haigekassa poolt mitte 20 miljonit aastas vaid ca 13 miljonit (kolme asemel on vaja hüvitada kaks lisapäeva).

Haigena tööl

Ametlikud haiguspäevad on loodava lisandväärtuse kontekstis vaid jäämäe veepealne tipp. Küsitlused näitavad, et Eestis käib ca 80 protsenti inimestest haigena tööl ja peamine põhjus selleks on soov mitte kaotada osa oma töötasust.

Raske on hinnata, palju kasvaks ametlike haiguspäevade arv, kui esimest kolme haiguspäeva hüvitama hakata, kuid pikas perspektiivis ei olegi see tähtis. Võib ju tunduda, et on soodsam, kui inimesed ei ole nii palju töölt eemal, olgu nad siis veidikene nohused vms.

Mitmed uuringud ja päriselulised katsetused on seevastu näidanud, et töötajad on kordades produktiivsemad, kui nad on terved ja saavad rohkem puhata. Tõenäoliselt juhtub haigete ja väsinud töötajatega ka rohkem tööõnnetusi.

Meie ettevõte hüvitab kõigile oma töötajatele kaheksa esimest haiguse tõttu töölt eemal oldud päeva, millest esimese kolme osas ei olene hüvitis sellest, kas need on arsti poolt tõendatud või mitte.

Loogilisem hüvitamise süsteem Eestis olekski selline, et tööandja hüvitab töötajale esimesed kolm haiguspäeva ja haigekassa hüvitab kõik järgmised päevad. Nii oleks haigekassa lisakulu tõenäoliselt ka väiksem kui 20 miljonit eurot, kuna nelja kuni kaheksa päeva pikkuseid töövõimetuslehti on ilmselt vähem kui kuni kolme päeva pikkuseid.

Kas ja kuidas küsida oma töötajalt esimese kolme haiguspäeva tõendamist, jäägu aga tööandjate endi otsustada. Sel juhul peaks saama hiljem tööandja heakskiidul alustada töövõimetuslehte ka tagantjärele, kui haigus venib pikemaks kui neli päeva ja kui tööandja esimese kolme päeva kohta arstitõendit ei küsi.

Paljudel tööandjatel tekib muidugi küsimus, et palju selline hüvitamine neile maksma läheks. Üheks arvutuse aluseks saab võtta Eestis juba läbi viidud tööturu-uuringud, millest on teada, et nendest töötajatest, kellele esimesi haiguspäevi hüvitatakse, on seda hüvitist aasta jooksul kasutanud vaid 30 protsenti töötajatest.

Esimeste haiguspäevade hüvitamine on viimastel aastatel olnud kolme kõige enim töötajate poolt oluliseks peetud soodustuse hulgas. Samal ajal pakutakse seda vaid vähem kui kolmandikule töötajatest.

Seega, seni kui see ei ole seadusega nõutud, on tööandjatel võimalus tihedas konkurentsis töötajate pärast esimeste haiguspäevade hüvitamist kasutada ka täiendava argumendina, mis tõstab nende atraktiivsust tööandjana. Olenemata sellest, kas töötajate haiguspäevi hüvitab tööandja või haigekassa, parandab selline tegevus nii tööandja enda majandustulemusi kui ka kogu Eestis loodavat lisandväärtust.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: