Perearstide seltsi juhatuse liikme Karmen Jolleri sõnul on haigusi, mille puhul pole vaja pöörduda perearsti või -õe poole. "Mina arvan, et töövõimetuslehe võtmine olukorras, kus inimene ei vaja meditsiinilist abi - lisaks, nagunii seda ei kompenseerita -, on inimese jaoks lihtsalt jooksutamine," rääkis Joller "Aktuaalsele kaamerale".

Jolleri sõnul kasutatakse paljudes riikides võimalust jääda kokkuleppel tööandjaga, kuid haigusleheta end mõneks päevaks koju ravima. Nii on tema hinnangul tööandjal ka lihtsam distsiplineerida neid, kes haiguslehe saamiseks valetavad.

"Kui inimene peab suure peo maha, järgmisel päeval on peavalus ja helistab meile, et mul on väga suur peavalu, ma ei saa minna, aga ei ütle meile, et ta on eelmisel päeval pidu pidanud, siis hetkel see inimene saab selle haiguslehe, me justkui seadustame selle, mida ta ütles. Tööandja näeb, et see ei olnud nii ja tööandja käed on seotud," arutles Joller.

Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et nad mõistavad, et perearstide koormus on suur, kuid tööandjate küsimus on, kuidas nad saavad olla kindlad, et inimene on tõepoolest haige.

"Perearstidel on meie tervishoius siiski oma roll, nendel on suurem kompetents hinnata, kas inimene on haige, vajadusel inimene kohale kutsuda, kui neil on kõhklus," kommenteeris Aas.

Tema hinnangul võiks kaaluda õdede õiguste suurendamist ning haiguspäevade algus tuleks fikseerida, sest kõik haigused ei möödu kolme päevaga.

Sama meelt on töötajate huve kaitsev ametiühingute keskliit, sest siis ei teki segadust haigushüvitise maksmisega.

"Ka haigekassa tahab teada, milline oli siis see kaheksas või üheksas päev, millal haigekassa peab maksma hakkama. Ja tegelikult on ka oluline, et me kokku loeme need päevad, millal inimene on kodus ja tal on justkui nagu haigusleht esimesed kolm päeva," rääkis Peterson.

Haigestumise alguse fikseerimine on ametiühingute hinnangul tähtis ka juhul, kui tööandja ja töötaja suhted pole usalduslikud ning töötaja vajab kindlust, et haigestumist ei saa hiljem lugeda tööluusiks.

"Üks võimalik lahendus on, et jõutakse kokkuleppele, et tööandja jõuab oma töötajatega kokkuleppele, kuidas haiguspäevasid kajastatakse. Seda enam, et esimese kolme päeva puhul ju reeglina makseid ei toimu," märkis haigekassa juhatuse esimees Rain Laane.

Arto Aas ütles, et juba praegu on paljudel tööandjatel oma töötajatega nii usalduslik suhe, et nad võimaldavad neil haiguslehte võtmata end kodus ravida.