Uuring: enamus sakslastest ja prantslastest ei toeta rünnaku alla jäänud NATO liitlase abistamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti ja USA sõdurid talveretkel  Kirde-Eestis.
Eesti ja USA sõdurid talveretkel Kirde-Eestis. Autor/allikas: mil.ee

NATO populaarsus on Saksamaal ja Prantsusmaal märkimisväärselt vähenenud ning enamus nende riikide kodanikke ei poolda oma riigi sõjaväelaste saatmist Venemaa rünnaku alla sattunud liitlast aitama, selgub uuringukeskuse Pew Research Institute äsja avaldatud küsitluse tulemustest.

Võrreldes eelmise kümnendi lõpuga on poolehoid NATO-le Saksamaal kahanenud ligi 20 protsendipunkti ja on nüüd 57 protsendi tasemel, Prantsusmaal on seel langenud 71 protsendilt 49 peale, edastas Politico uuringu tulemusi.

Ainult 34 protsenti sakslastest ja 41 protsenti prantslastest sooviks oma riigi sõjalist sekkumist, kui Venemaa mõnda NATO riiki ründaks. Sõjalise abi andmise vastu on 53 protsenti prantslastest ja 60 protsenti sakslastest.

Samas näeks 63 protsenti sakslastest ja 57 prantslastest, et sellises olukorras sekkuks Ameerika Ühendriigid oma vägedega.

Suurim toetus sõjalise abi andmiseks, kui Venemaa ründaks mõnda alliansi liikmesriiki, oli Hollandis - seda pooldas 64 protsenti ja vastu oli 32 protsenti, USA-s olid samad näitajad 60 ja 29 protsenti, Kanadas 56 ja 38 protsenti, Ühendkuningriigis 55 ja 41 protsenti, Leedus 51 ja 34 protsenti. Küsitletud 16 riigi mediaan oli 38 protsenti sõjalise abi andmise poolt ja 50 protsenti vastu. Kõige kahtlevamad oli Bulgaaria, Itaalia, Kreeka, Türgi ning Visegradi riigid, milles samuti enamus leidis, et ei peaks liitlasele appi minema.

Uuringust selgus ka kahe Euroopa suurriigi kodanike erinev suhtumine sellesse, kas olulisemad on suhted Venemaa või USA-ga. Prantsusmaal eelistas Ameerika Ühendriike 60 protsenti ja Venemaad 18 protsenti, Saksamaal oli aga see erinevus märksa väiksem: seal pooldas 39 protsenti suhete edendamist USA-ga ja 25 protsenti Venemaaga. Samast selgus ka, et kui Lääne-Euroopa riikides eelistatakse selgelt suhteid USA-ga, siis küsitletud Ida-Euroopa riikides - Poolas, Ungaris, Tšehhis, Slovakkias ja Bulgaarias - toetasid vastajad enim seisukohta, et mõlemaga võrdselt on vaja häid suhteid hoida.

NATO liikmesriikidest oli Saksamaal eriti madal toetus seisukohale, et rahvusvahelise korra säilitamiseks võib mõnikord vaja minna sõjalise jõu kasutamist. Kui USA-s toetas toetas sellist positsiooni 78 protsenti, Ühendkuningriigis 71 ja Prantsusmaal 64 protsenti, siis Saksamaal ainult 47 protsenti vastanutest.

Huvitava faktina toob Politico välja ka vastused küsimusele, kas vastajad leiavad, et osa naaberriikide territooriumidest peaks tegelikult kuuluma neile. Kõrgeim oli sellise väitega nõustujate hulk Ungaris, kus nii arvas 67 protsenti, järgnes 60 protsendiga Kreeka. Lääne-Euroopa riikides toetas sellist seisukohta väiksem hulk vastanuid - Hispaanias 37 protasenti, Prantsusmaal 33 protsenti, Saksamaal 30 protsenti ja Ühendkuningriigis 23 protsenti.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: