Uuringus osalejatele esitati järgmine küsimus: "Meie riik peaks kasutama sõjalist jõudu NATO liitlase kaitsmiseks, kui viimane satub tõsisesse sõjalisse konflikti Venemaaga."

53 protsenti sakslastest ütles, et nende riik ei peaks pidama kinni NATO vastastikuse kaitse tingimusest, kui Venemaa satub mõne oma NATO-sse kuuluva naaberriigiga tõsisesse sõjalisse konflikti.

Rahva seas levivat vastuseisu pole oluliselt mõjutanud ka Saksamaa valitsuse NATO-t pooldav retoorika ja asjaolu, et Berliin asus käesoleval aastal Leetu paigutatud NATO pataljoni.

Sakslaste solidaarsuse puudumine oli anomaaliaks võrreldes teiste liikmesriikidega, kus toetus lääneriikide sõjalisele liidule on kasvamas. Näiteks 72% hollandlastest, 62% ameeriklastest ja 53% prantslastest leidis, et nende riik peaks liitlase toetuseks Venemaale sõjaliselt vastu astuma.

Hispaanias (46%) ja Suurbritannias (45%) oli neid, kes arvasid, et liitlase toetuseks peaks Venemaaga sõdima, samuti vähem kui 50 protsenti, kuid ainult Saksamaal olid enamuses need, kes nimetatud küsimusele selgelt eitavalt vastasid.

Samas - 2015. aastal toetas Venemaale vastu astumist veelgi vähem sakslasi (38%) kui praegu (40%). Hispaanias ja Suurbritannias on aga sama ajaga NATO liitlase aitamise toetajaid vähemaks jäänud - vastavalt on toetus langenud 48 protsendilt 46 protsendini ja 49 protsendilt 45 protsendini. Ehk küsimusele, kas riik peaks kasutama sõjalist jõudu NATO liitlase kaitsmiseks, kui viimane satub tõsisesse sõjalisse konflikti Venemaaga, jaatavalt vastanud inimesi oli Suurbritannias 2015. aastaga võrreldes nelja protsendipunkti võrra vähem.

Positiivne suhtumine NATO-sse laiemalt on samuti liikmesriikides tõusuteel ning seda ka Saksamaal, kus alliansist oli hea arvamus 67 protsendil küsitletutest.

USA demokraatide seas nähakse Venemaad üha suurema ohuna

Uuringust tuleb muuhulgas välja ka see, et USA-s pole inimesed parteide toetuse alusel NATO liitlase toetamise küsimuses lõhestunud.

Kuid üks areng on siiski märgatav. Nimelt 2015. aastal, kui Pew samuti liitlase toetamist Venemaa vastu puudutava küsimuse esitas, toetas NATO liitlase kaitseks sõjaliste sammude astumist 69 protsenti vabariiklastest ja 47 protsenti demokraatidest. Käesoleval aastal pole vabariiklaste valmisolek oluliselt muutunud ja on 65 protsendi juures. Demokraatide toetus Venemaale vastu astumise küsimuses on aga märkimisväärselt kerkinud ja see on tõusnud nüüd 63 protsendini.

Seda nähtust toetab ka jaanuaris tehtud teine Pew uuring, millest tuli välja, et esimest korda pärast 2005. aastat on Venemaad ohuks pidamas rohkem demokraate kui vabariiklasi. Demokraatide seas tõusis Venemaast tuleneva ohu tajumine aastaga 30 protsendipunkti.

Liitlased usuvad, et USA tuleb appi

Suurem osa uuringus vaatluse alla võetud NATO liikmesriikide elanikest usub, et Venemaa rünnaku korral tulevad Ameerika Ühendriigid liitlasele appi.

Sellisel seisukohal oli 70% hispaanlastest, 69% hollandlastest, 67% brittidest ja 65% kanadalastest. Need seisukohad pole ka paari aasta jooksul muutunud.

Umbes pool rootslastest toetab NATO-ga liitumist

Samast uuringust tuleb välja, et NATO-ga liitumist toetab hetkel 47 protsenti rootslastest. Alliansiga liitumisele on selgelt vastu 39 protsenti.

Opositsioonis olevate paremtsentristide seas on toetus liitumisele selgelt kõrgem kui valitsevate sotsiaaldemokraatide valijate hulgas.