Vatikani minister: kui Euroopa näeb põgenikes ohtu identiteedile, siis on see identiteet väga nõrk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Vatikani välisminister Paul Richard Gallagher leiab, et kui Euroopa poliitikud põhjendavad põgenikevaenulikku poliitikat kristlike väärtuste kaitsmisega, on nende identiteet lihtsalt väga nõrk. "Välisilm" puudutas intervjuus Gallagheriga ka teisi tundlikke teemasid.

Vatikani välisminister leiab, et kui eurooplased kardavad põgenike saabumise valguses oma identiteedi pärast, on see identiteet lihtsalt väga nõrk.

kui põgenikud ohustavad eurooplaste identiteeti, siis on see identiteet väga nõrk

Pedofiilia on teema, millest ei saa üle ega ümber vist ükski kõrgem katoliku kiriku võimukandja, kui tal avalikkusega suhelda tuleb. Nõnda peab ka Püha Aujärje riikidevaheliste suhete sekretär, meie mõistes välisminister sel teemal selgitusi andma. On ju möödunud sajandi lõpp ja selle algus täis kahtlustusi, süüdistusi, kohtuprotsesse, ülestunnistusi lasteahistamise asjus, vahendas "Välisilm".

Katoliku kiriku vaimulikkond on ahistamistesse arvukalt segatud, peale ahistajate enda peavad vastutust kandma ka need peamiselt kõrgemad vaimulikud, kes on aidanud ahistamisjuhtumeid kinni mätsida ja maha salata. Inimestele põhjustatud kannatused, aga ka kirikule tekitatud mainekahju on suured.

"Ma arvan, et institutsioon on siin õigele poole edasi liikunud. Püha Aujärg ja piiskoppide konverentsid on teinud kõik endast oleneva, et kehtestada uued juhised kaitsmaks noori inimesi ja alaealisi. Samuti manitsetakse piiskoppe kogu maailmas pöörama suurt karjaselikku tähelepanu, et pakkuda ahistamise ohvreile nii palju leevendust ja toetust kui nad saavad," rääkis Gallagher.

Peapiiskop Gallagheri sõnul peab kirik ennast puhastama ning juhtunust õppust võtma, konkreetsete tegude ning eeskirjadega tagama, et sellised jälgid teod tulevikus enam kunagi korduda ei saaks.

Peapiiskopi sõnul aitab kirikut siinkohal pühendumine oma algse ülesande täitmisele - evangeeliumi kuulutamisele, sest see ülesanne pole oma tähtsust kaotanud ka praeguses skandaalide pöörises ning aitab fookuse uuesti paika sättida. Suur osa kiriku praeguses enesepuhastuses on olnud kirikupeal, paavst Franciscusel.

Sama kirglikult on paavst arendanud aga ka põgenike kaitsmise teemat. Euroopasse saabuvate põgenike eest on kirikupea korduvalt sõna võtnud ning asunud sellega vastupidisele positsioonile mõningate poliitikute ja riigitegelastega, kes oma põgenikevaenulikku poliitikat justnimelt kristlike, lausa katoliiklike väärtuste kaitsmisega põhjendavad.

"Kui meie identiteet on neist probleemidest nõnda ohustatud, siis ainus järeldus, mida mina teha oskan, on see, et meie identiteet on väga nõrk. Seepärast ei peaks viis, kuidas me oma identiteeti tugevdame, olema mitte teiste välistamine, vaid hoopis kindlamatele järeldustele jõudmine selle kohta, kes me oleme, mis me oleme ja mida me esindame. Kui me seda teeme, oleme hoopis paremas olukorras võtmaks vastu neid, kes meie uksele koputavad, sest ta ei lahku kodust väikesele turismireisile Euroopasse või Ameerikasse, ta lahkub kodust terve hulga hädavajaduste ja kannatuste pärast ning seda me peaksime minu arust tõsiselt võtma," selgitas Gallagher.

Ka paavst rõhutab pidevalt, et parim viis põgenikelainet ohjeldada on lahendada probleemid seal, kust põgenikud teele asuvad. Kirikupea seniseid avaldusi analüüsides on näha, et Lähis-Ida on talle iseäranis südamelähedane piirkond ning sealsetes konfliktides kannatavaid inimesi, nende hulgas ka kristlasi tuletab ta oma palveis ning pöördumistes sageli meelde.

Peamiselt pöördub paavst Franciscus konfliktides osalevate riikide poole, ent Süürias ja Iraagis kannatavate kristlaste heaks saab ka katoliku kirik ise mõndagi ära teha.

"Püha Aujärg püüab olukorda parandada paljude humanitaarmissioonidega nendes riikides. Me püüame toetada humanitaartegevust, me püüame olla aktiivsed rahvusvahelises kogukonnas ja rahvusvahelistes organisatsioonides, et pöörata tähelepanu kristlaste olukorrale, aga üldse kõigi olukorrale, keda see konflikt mõjutab. Ka püüame me hoogustada Genfis käimasolevat rahuprotsessi, mida korraldab ÜRO. Püüame saavutada põhiseaduslikke muutusi, mis võimaldaksid inimestel tagasi tulla ja teha lõpp Süüria konfliktile," selgitas Gallagher.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: