Samal ajal kui Eestis vangide arv väheneb, on poliitikute seas ning ühiskonnas laiemalt levimas retoorikalaine, mis kutsub üles karistusi karmistama. Eriti intensiivne on see joobes juhtimise teemadel. Nõudmised karmima karistuse järele kõlasid pärast hiljutist väga traagilist õnnetust Saaremaal, mille põhjustas varemgi korduvalt vahele jäänud roolijoodik. Aga karmimad karistused puudutavad ka lähisuhtevägivalda ning teisi õigusrikkumisi.

"Suud puhtaks" küsis, kui vastuvõtlik on ühiskond taastava õiguse lähenemisele, mis ei sea esikohale süüdlaste karistamist, kuidas taastav õigus toimib, kui tõhus saab taastav õigus olla.

Religiooniantropoloog, õppejõud ja koolitaja Jaanus Kangur selgitas, et taastav õigus on konfliktile lähenemise viis kannatanu perspektiivist lähtudes ning selle käigus selgitatakse välja, milline on tekitatud kahju, kes vastutab ja kuidas kahju heastada. Üks taastava õiguse eesmärk on osapoolte lepitamine.

Vanglateenistuse asejuht Viorica Tšaikovski tõdes saates, et taastav õigus ei ole imerelv kuritegevuse väljajuurimiseks. Taastaval õigusel võib olla tema hinnangul oma roll teatud valdkondades, kuid vangide arvu see drastiliselt ei vähenda.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna juht Jako Salla leidis, et vanglates võiks taastavat õigust kasutada. Ta selgitas, et väga paljud kinnipeetud ei võta vastutust oma tegude eest, ei korva kannatanutele põhjustatud kahjusid. Taastav õigus võiks tema hinnangul olla võimalus seda muuta.

"Vastutuse võtmist, mis on taastava õiguse üks oluline eesmärk, täna Eesti süsteem alates menetlusest kuni süüdimõistmise ja karistuse kandmiseni kuidagi ei soosi. Kui me rohkem liiguks sinnapoole, et tooksime kannatanu, tema kahjud ja tema kannatused pilti ja püüaks lükata süsteemi sinnapoooe, et süüdimõistetu sellele tähelepanu pööraks, siis ma arvan, et ühiskond oleks õiglasem," rääkis Salla.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika analüütik Laidi Surva nõustus Sallaga. "Üks asi on tõesti see, et me saame taastavat õigust kasutada kinnipeetute puhul, et nemad saaks oma kuritesto rääkida. Aga teine asi, miks mitte töövahendi ja meetodina ka vanglas sees distsiplinaarkaristuste asemel. Miks mitte seal katsetada just lepitamist ja taastava õiguse ringe," rääkis ta.

Surva sõnul ei sobi taastav õigus kõikides juhtumites kasutamiseks ning palju sõltub juhtumi osapooltest.

Surva sõnul kasutatakse praegu taastava õigusena lepitust kõige rohkem kriminaalmenetluste lõpetamiseks. Samuti on kasutatud seda näiteks noorte lepitamises.

Kriminoloogia professor, õiguspsühholoog Jüri Saar ütles, et Eestis on karistuspoliitika muutunud aastatega leebemaks ja selleks ongi vaja kuritegude lahendamisel alternatiivseid meetmeid. Üks variant on tema hinnangul taastav õigus,

"Kui meie karistuspoliitika muutub järjest leebemaks, siis mingi asi peab selle asemel olema ja siin ongi tema roll. Selles mõttes Eesti on õigel teel," ütles ta.

Jaanus Kangur tõi välja, et statistika järgi on taastava õiguse kasutamisel kannatanutele kahjude heastamise võimalus suurem. Ka tema leidis, et iga juhtumi puhul taastavat õigust kasutada ei saa ning eelkõige on otsus selle protsessi kasutamiseks kannatanutel.

Riigiprokurör Karin Talviste näeb taastava õiguse kasutamises suurt võimalust. "Inimlikult võttes, kui me mõtleme, mis on variandid? Kui kurjategija saab kohtus ühe kuu või aasta rohkem karistada või maksab 1000 eurot rohkem või vähem, siis mida see kannatanule juurde annab või ära võtab? Suurt mitte midagi. Kui kannatanu saab ise öelda, mis on tema vajadused, kuidas kahju tema nägemuses peaks heastama, siis see annab kannatanule palju rohkem juurde," selgitas ta.