Samas tühistas kohus tsiviilhagi rahuldamise, sest kannatanu rahalised nõuded olid juba täidetud.

Saaremaa Laevakompanii AS-i (SLK) juhatuse liiget Tõnis Rihvki ning nõukogu liikmeid Vjatšeslav Leedot ja Lennart Viikmaad süüdistati äriühingu maksejõuetuse põhjustamises, lisaks heideti Leedole ja Rihvkile ette ka sellega seotud võltsimist.

Maakohus tunnistas kohtualused kuritegudes süüdi. Muu hulgas tegi kohus kindlaks, et enne süüdistuses kirjeldatud tehinguid kuulus Saaremaa Laevakompaniile kohustustevaba vara üle nelja miljoni euro, pangakontol oli ligi 5,5 miljonit eurot ja bilansis neli parvlaeva väärtusega ligi neli miljonit eurot.

Pärast tehinguid kohustustevaba vara enam ei olnud ja äriühing muutus maksejõuetuks.

Maakohus karistas Rihvki ja Leedot kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata nelja-aastase katseajaga. Viikmaale mõisteti aasta ja kuue kuu pikkune vangistus tingimisi kolme-aastase katseajaga. Ringkonnakohus karmistas karistusi ja määras, et süüdistatavad peavad pärast otsuse jõustumist kohe reaalselt ära kandma kaks kuud vangistust.

Ringkonnakohus selgitas oma otsuses täiendavalt, miks hiljutine Saaremaa Laevakompanii pankrotimenetluse lõpetamine ei anna alust süüdistatavate õigeksmõistmiseks. Nimelt ei sõltu teo karistatavus sellest, kas teo tagajärjed on hiljem kõrvaldatud või kannatanule kahju hüvitatud. Seega ei välista süüdistatavate vastutust maksejõuetuse põhjustamise eest ka asjaolu, et Leedo kontrolli all olevad äriühingud on Saaremaa Laevakompanii võlgnevused nüüdseks suures osas tasunud.

Kannatanu kahjunõuded on rahuldatud

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis reedel maa- ja ringkonnakohtu otsused süü ja karistuste küsimuses muutmata. Küll aga tühistati varasemad lahendid kannatanu OÜ Reyna Trade tsiviilhagi rahuldamise ja selle menetlemisega seotud kulude süüdistatavatelt väljamõistmise osas.

Saaremaa Laevakompanii pankrotimenetluses tunnustati Reyna Trade'i nõudeid 421 914 euro ulatuses ja Leedoga seotud Peetri Keskus OÜ hüvitas selle summa kannatanule võlgniku eest. Ülejäänud 276 473 euro suuruse nõude rahuldamiseks ja viiviste saamiseks pöördus kannatanu tsiviilkohtusse ning esitas paralleelselt tsiviilhagi ka kriminaalasjas.

Saaremaa Laevakompanii oli teinud selle summa ulatuses ülekandeid kannatanu maksu- ja tolliameti ettemaksukontole. Poolte vahel oli aga lahkarvamus selles, kas need maksed olid mõeldud võlgnevuse katteks. Tsiviilasja arutanud kohtud leidsid, et Saaremaa Laevakompanii võlg Reyna Trade'i ees on nende ülekannetega tasutud ja riigikohus jõudis nüüd kriminaalasjas tsiviilhagi lahendades samale järeldusele.

Lisaks käsitles riigikohus otsuses põhjalikult kaitsjate väidet, et ringkonnakohtus kriminaalasja lahendamisel osalenud kohtunik Andres Parmas oleks tulnud taandada, kuna ta puutus selle asjaga varem kokku riigi peaprokuröri ametis. Parmas soovis seetõttu ka ise taanduda, kuid ringkonnakohtu esimees jättis tema taotluse rahuldamata.

Riigikohus selgitas, et seaduse järgi peab varem prokurörina töötanud kohtunik taanduma siis, kui ta on arutatava asja menetluses ise prokurörina osalenud või vähemalt selle käiku sekkunud – näiteks prokuröri määruse, korralduse või nõude tühistanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esinenud. Parmas kohtus peaprokurörina küll kannatanu esindajaga ja uuris teenistusliku järelevalve käigus menetlust juhtinud prokurörilt, kui kaugele on asi jõudnud, aga ta ei jaganud asja lahendamiseks sisulisi suuniseid.

Leedo kavatseb pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse

Leedo ütles suhtekorraldusbüroo vahendusel, et ei ole kohtuotsusega nõus ning kavatseb selle edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse. 

"Austan Eesti kohtusüsteemi, kuid jätkan oma õiguste kaitsmist kehtiva õiguse raamides Euroopa tasemel. Pean tehtud otsust ebaõiglaseks ning kogu protsessi õiguslikult küsitavaks ja karistust ebaproportsionaalseks," rõhutas Leedo. 

Leedo sõnul on antud juhtumi puhul jätkuvalt õhus põhimõtteline küsimus, kas väidetavat kahju ja selle ulatust hinnati algusest peale tegelikele asjaoludele vastavalt ning kas menetluses säilis kõigi osapoolte suhtes vajalik erapooletus.