"Valmistati ette seaduseelnõu, mis korrigeerib riigisümbolite seadust. See seondub riigivapi kujutise suhtes tekkinud küsimustega," sõnas Sliževski Minskis pressikonverentsil.

Ta selgitas, et presidendi heraldikanõukogu hindas olemasolevaid sümboleid ja tuli järeldusele, et vapikujutis vajaks "viimistlemist".

Ta tõi näiteks vapi kohal oleva selgete tahkudega punatähe. "Heraldikas on üldtunnustatud lähenemisviise, mille kohaselt sümbolid kannavad eri olukordades eri tähendusi. Sellisel kujul, nagu täht praegu vapil on kujutatud, nende selgete tahkudega, seondub see pigem militaarsümboliga ja on sõjaka iseloomuga," märkis minister.

Samas on Valgevene tema sõnul vaieldamatult rahuarmastav riik, mis hoiab oma erapooletust ega kaalu sõjalist rünnakut mingil juhul mitte mingitel asjaoludel oma poliitika vahendina.

"Seepärast tuleb riigi tähtsaimal sümbolil viia see märk vastavusse meie riigi rahuarmastava olemusega," selgitas minister.

Samamoodi kavatetakse muuta maakera kujutist vapil. "Seda, kuidas sel on näidatud paralleele ja meridiaane. (. . .) Sellises reljeefses kujutuses tunduvad nad olevat maakera kohal, mis oleks justkui puuri paigutatud," märkis ta.

"Sellises nüansid kutsuvad mõnikord esile ekslikke seoseid ja vaieldamatult vajavad parandamist, et vapp oleks teostatud laitmatult ja seda adutaks soodsalt," võttis Sliževski oma jutu kokku.

Lukašenko- ja nõukogude-eelse Valgevene ajaloolise vapi Pogonja (langeb suuresti kokku Leedu vapiga Výtis), mis kujutab valgel hobusel tõstetud mõõgaga rüütlit punasel kilbil, juttu ei olnud.