Kavandatava strateegilise partnerluse lepingu järgi peab koostöökoda kooskõlastama mitmed haridusvaldkonna õigusaktid, samas peaks koda panustama õpetajate koostöö edendamisesse maakondlikul tasandil, edastasid koja esindajad. Nad märgivad, et pärast maavalitsuste kaotamist on õpetajate ainealane koostöö maakondlikul tasandil oluliselt vähenenud. Viimast on põhjustanud ka atesteerimise kaotamine 2013. aastal.

"Partnerlus tähendab aga lugupidavat suhtumist teise osapoolde. Seni on haridus- ja teadusministeerium paljuski suhelnud õpetajaskonnaga koostööd tehes jõupositsioonilt," märgib koda esmaspäeval meediale saadetud avalduses.

"Hea valitsemine on kaasav, läbipaistev ja partnerite seisukohti arvestav. Õpetajaskond ei vaja üksnes seisukohtade ärakuulamist, vaid nendega reaalset arvestamist," ütles Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi aastaid koostöökoja juures esindanud seltsi aseesimees Pille Rohtla.

11. veebruaril 2020 saatis HTM välja kutse, milles paluti osa aineliitude esindajaid juba 14. veebruaril arutelule põhikooli lõpueksamite hindamise korralduses kavandatavate muudatuste osas.

"Sellisel viisil ei ole võimalik oma tööd õpilastega adekvaatselt planeerida ning aineühenduste liikmeid sisulistesse aruteludesse ja seisukohtade kujundamisesse kaasata," tõdes Eesti Matemaatika Seltsi asepresident Hele Kiisel.

Viimase poole aasta vältel on õpetajate aineliitude juhid kohtunud kõigi riigikogu fraktsioonidega, mitme ministri ning Tallinna linnapeaga. Kohtumiste eesmärk on olnud tõsta poliitikute teadlikkust haridusvaldkonna suurematest probleemidest, milleks aineliitude sõnul on õpetajaskonna järelkasvu küsimus ning põhikooli riiklike lõpueksamite säilitamine haridusstandardi saavutamise kontrollimisel.

12. veebruaril toimus Tallinna Ülikoolis praktikakoolide seminar, kus veelkord tõdeti, et Eesti Vabariigi kõige aktuaalsem probleem hariduse valdkonnas on ülisuur õpetajate puudujääk.

Seminaril osalenud õppealajuhatajate näited murekohtadest olid väga muretekitavad, märkis Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.

"Ühes praktikakoolis pole viimased kaks nädalat füüsika ainetunde toimunud, sest lihtsalt pole enam valdkonna õpetajat. Teises koolis on tööl ainult üks kvalifikatsioonile vastav matemaatikaõpetaja, kes peab olema mentoriks kvalifikatsioonita asendusõpetajatele ning andma nädalas ise 30 ainetundi. See pole enam jätkusuutlik olukord," tõdes Somelar.