"Huvitaja": Isejuhtivad autod suudavad läbida juba tuhandeid kilomeetreid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Isejuhtiv buss Tallinna loomaaias
Isejuhtiv buss Tallinna loomaaias Autor/allikas: Tallinna kommunikatsiooniosakond

Ei saa öelda, et isejuhtivad sõidukid praegu enam väga algelised oleksid, ent täielikult isejuhtivate autode teedele tuleku takistuseks saab siiski võimekus kõiki objekte ning olukordi analüüsida, leidis Tallinna Tehnikaülikooli tootearenduse ja robootika programmi juht Raivo Sell Vikerraadio saates "Huvitaja".

Isejuhtivate sõidukite autonoomsusklasside jaotuses, kus klass null tähistab ilma igasuguste juhiabideta sõidukit ning klass viis tähistab sõidukit, mis ilma inimese sekkumiseta on võimeline igal pool sõitma, oleme jõudnud juba neljanda klassi sõidukite arendamiseni.

"Juba praegu on paljud juhiabi süsteemid võimelised sõitma 300 kilomeetrit või 1000 kilomeetrit, pole vahet. Kui on suhteliselt hästi markeeritud sõidurajad, kaardid olemas, siis ei ole mitte midagi keerulist. Sellised süsteemid on paljudel autodel olemas. Küsimus on see, kuidas ta saab hakkama väga erinevates liiklustingimustes ja kuidas ta saab hakkama selliste juhtumitega, mis ei ole tavalised," selgitas Sell.

Praegu arendatakse isejuhtivaid sõidukeid, mis on võimelised piiratud alal või kontrollitud tingimustel iseseisvalt hakkama saama. Sõidukeid, mida nimetatakse tinglikult ka viimase miili sõidukiteks, kuna sageli läbivad nad väikesel maa-alal kindlat marsruuti, arendab ka Tallinna Tehnikaülikool iseauto projekti raames. Sell rääkis, et autole ümbruskonna selgeks õpetamiseks tuleb piirkond, näiteks ülikoolilinnak, detailselt lidaritega ära kaardistada. Selle tulemusel teab sõiduk väga täpselt, kus ta on, võrreldes pärisümbrust seadme mällu salvestatud detailkaardiga, kus markeeritud isegi puud ja äärekivid. Sõidu ajal määratakse sõidukile sihtpunkt ning süsteem tõmbab enda ja sihtkoha vahele nn. virtuaalse joone, mida mööda liikuma asuda.

Iseauto tüüpi neljanda autonoomsusklassiga sõidukid jälgivad loomulikult ka ümbrust, püüdes sealt üles leida takistused, mis võivad olla ohtlikud. Nii märkabki isejuhtiv sõiduk näiteks teisi jalakäijaid, jalgrattaid või sõidukeid. Sell rääkis, et masinõppe algoritmile on vahel aga keeruline selgeks teha, milline objekt tänavapildis võib olla ohuallikas ja milline mitte. Näiteks suudab süsteem küll tuvastada jalgratast, kuid palju keerulisem on arvutil mõista, kas jalgratas on maapinnal ja sõidab või on näiteks kinnitatud autosuvila taha.

Kui sõiduk märkab kaasliiklejat, saab isejuhtiv masin omal moel teiste liiklejatega suhelda. Pilkude ja käeviibetega sõnumeid seadmel edastada pole võimalik, sestap on asutud katsetama võimalust anda teistele liiklejatele märku muutuvate esituledega. "Tulebki välja arendada täiesti uus keel, kuidas isejuhtiv sõiduk ehk masin suhtleb inimesega. Me kasutame valgussignaale, võime tuledes genereerida teatud ikoone, rohelisi nooli või punaseid riste, näitamaks, et jah, praegu on turvaline üle tee minna, või punaste ristide korral on tähendus see, et sa ületad teed vales kohas, siin ei tohiks üle minna," kõneles Sell. Ehkki sõiduk peatub ka siis, kui inimene vales kohas teed ületab, ei saa ka jalakäijad liikluseeskirju ignoreerida. Suvalises kohas teed ületavad inimesed põhjustavad ette ennustamatuid liiklusummikuid kogu linna liiklusvoos.

Tuleviku linn ongi isejuhtivate sõidukite päralt. Lisaks autonoomsusele suudavad autod üksteisega suhelda ja vahetada andmeid teineteise teekonna, sõidukiiruse ja teiste oluliste näitajate osas. Nii võibki juhtuda, et isejuhtiv auto suudab inimest kodust tööle viies luua teiste autodega kooskõlas marsruudi, mille jooksul kordagi peatuma ei pea ning möödumised teistest autodest toimuvad üsna suurtel kiirustel. See kõik tõstatab aga küsimused, kui usalduslikud inimesed robotautode suhtes on. Sell selgitas, et just selleks tehaksegi tänapäeval linnades erinevaid pilootprojekte, et rahvas isejuhtivate sõidukitega harjuks.

"Kõik tehnoloogiad nõuavad harjumist. Kui tulid ka esimesed autod, siis inimesed väga kartsid neid, hobused ehmatasid ära ja oli palju pahandust, kui auto linnast läbi sõitis. Samamoodi on täiesti isejuhtivate sõidukitega vaja harjuda. Eestis on praegu käimas teine pilootprojekt ja eelmise aasta lõpust käivitus meil tehnikaülikooli toel Kadriorus isejuhtiva bussi pilootprojekt."

Lisaks Kadriorule hakkavad isejuhtivad sõidukid aprillikuust liikuma ka Tallinna lennujaamas ning Ülemiste linnakus. Üheltpoolt soovib ülikool sellega koguda erinevaid andmeid isejuhtiva sõiduki toimimise kohta, teisalt aga tutvustada tuleviku tehnoloogiaid ja liikumisvõimalusi kõigile kodanikele.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: