Tänavune gripp nõudis möödunud nädalal esimesed ohvrid
Grippi haigestumine kasvas möödunud nädalal kõigis vanusegruppides. Intensiivravi vajanud grippi haigestunutest suri kolm, neist üks oli vaid 9-kuune imik.
Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstile 4009 inimest, sellega kasvas grippi ja gripitaolistesse nakkushaigustesse haigestumine 26 protsenti.
Pooled arstiabi vajanutest olid lapsed. Vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv nädalaga 60 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt kasvas haigestumine kõigis vanusegruppides ning grippi haigestumine on jätkuvalt tõustrendis.
Sel gripihooajal on haiglaravi vajanud 279 inimest, neist üle poole olid lapsed ja kuni 19-aastased noored.
Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja Narva haigla andmetel vajas gripi tõttu intensiivravi viis riskirühma kuulunud inimest vanuses 63, 66, 69 ja 83 eluaastat ning 9-kuune väikelaps. Viiest intensiivravi vajanust kolm suri, nende hulgas ka 9-kuune imik.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Üksnes Saaremaal ja Hiiumaal ei ole registreeritud ühtki gripijuhtu.
Laboratoorselt kinnitati üle Eesti 226 gripijuhtu, neist 178 osutusid A- ja 48 B- gripiviirusteks.
Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.
Selleks, et grippi mitte levitada, soovitab Sadikova haigena kodus püsida ja end korralikult terveks ravida.
"Kodus tasub püsida ka kergete haigustunnuste puhul, sest lisaks tüsistuste ohule võib püstijalu grippi põdev inimene viirust levitada ka riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks," ütles Sadikova.
Grippi haigestumise intensiivsust saab jätkuvalt hinnata madalaks ning gripilevikut laialdaseks.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga. Gripi puhul kuuluvad riskirühma eelkõige väikelapsed, eakad, kroonilised haiged ja inimesed, kes oma töö tõttu puutuvad kokku mitmete võõraste inimestega.
Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta, gripi vastu võib vastunäidustuste puudumisel vaktsineerida alates kuuendast elukuust.
Toimetaja: Merilin Pärli