Sanders on valmis sõjaväge kasutama: me ei jää kõrvalt vaadates invasioone lubama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Bernie Sanders.
Bernie Sanders. Autor/allikas: ZUMAPRESS.com/Scanpix

USA demokraatide presidendikandidaadiks pürgiva Bernie Sandersi sõnul oleks ta riigipeaks valimise korral "absoluutselt" valmis sõjaväge kasutama ja seda nii Ühendriikide huvide kaitseks kui liitlaste toetamiseks.

Ühtlasi kinnitas ta, et soostuks kohtuma ka Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga, nagu on teinud vabariiklasest president Donald Trump.

Sandersi liidripositsiooni tugevnedes Valgesse Majja püüdlevate demokraatide seas on vasakpoolse senaatori välis- ja julgeolekupoliitilised vaated hakanud pälvima üha pingsamat tähelepanu.

End demokraatlikuks sotsialistiks nimetav Sanders ei ole siiski patsifist. Telekanalis CBS pühapäeval eetrisse läinud usutluses tuli tal vastata küsimusele, millistel tingimustel ta ülemjuhatajana USA relvajõude kasutaks.

"Ameerika rahvast ähvardavad ohud, kahtlemata. Meie liitlasi ähvardavad ohud. Ma usun NATO-sse," kinnitas Vermonti senaator.

"Ma usun, et Ühendriigid, kui mingeid ootamatuid asjaolusid ei ilmne, peaksid tegema teiste riikidega liidus koostööd, mitte tegema seda üksi."

Kui intervjueerija küsis, kas ta annaks korralduse sõjategevuseks, kui Taiwan Hiina rünnaku alla satuks, vastas Sanders:

"Jah. Tähendab, ma arvan, et me peame tegema riikidele kogu maailmas selgeks, et me ei jää kõrvalt vaadates invasioone lubama, absoluutselt."

Laupäevaste Nevada eelvalimiste ülekaalukalt võitjalt küsiti ka, kas ta järgiks Trumpi eeskuju ja kohtuks Põhja-Korea liidriga.

"Jah, ma muidugi olen kritiseerinud Trumpi kõige eest....," lausus Sanders. "Kuid kohtuda vastupidistel seisukohtadel olevate inimestega ei ole minu jaoks halb asi."

Senaator lisas, et tema hinnangul ei olnud Trump Kimiga kohtudes piisavalt ette valmistatud ja seetõttu lõppes nende kohtumine mullu Hanois tulemusteta.

"Kuid mul ei ole probleemi istuda maha koos oma vastastega igalt poolt maailmast."

Kui New York Times demokraatidest kandidaatidelt hiljuti küsis, kas nad jätkaksid Trumpi personaalset diplomaatiat Kimiga, siis Sanders ja senaator Elizabeth Warren vastasid jaatavalt, kuid endine asepresident Joe Biden, New Yorgi endine linnapea Michael Bloomberg ja senaator Amy Klobuchar eitavalt.

Sanders, nagu ka Biden ja Bloomberg on väljendanud valmisolekut kaaluda jõu kasutamist, et hoida ära Iraani või Põhja-Korea raketikatsetust.

Sanders on enim tuntud oma kriitiliste hoiakute poolest majandusliku ebavõrdsuse suhtes, kuid nüüd on hakatud huvi tundma ka tema teiste seisukohtade vastu.

Tudengina Chicago ülikoolis 1960. ja 1970. aastatel kuulus Sanders mitmetesse vasakpoolsetesse ja sõjavastastesse rühmitustesse. Ent 2015. aastal kinnitas ta väljaande Politico küsimusele vastates, et ei ole patsifist.

"Ma toetasin sõda Afganistanis," pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud, märkis ta. Samas oli ta vastu 1991. aasta Lahesõjale.

Sanders ütles Politicole, et toetas Clintoni administratsiooni sõjategevust Kosovos ja president Barack Obama raketilööke Süürias.

Ent lisas samas: "Ma juhtumisi usun südamepõhjast, et sõda peaks olema viimane abinõu."

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: