Biden saavutas superteisipäeval Sandersi ees kindla edumaa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1583290320000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / AP

USA endine asepresident Joe Biden on demokraatide presidendikandidaadi eelvalimistel niinimetatud superteisipäeval edestamas kindlalt Vermonti senaatorit Bernie Sandersit. Analüütikute hinnangul on heitlus Demokraatliku Partei presidendikandidaadi koha pärast muutunud sisuliselt kahevõitluseks Bideni ja Sandersi vahel. Kogutud delegaatide arvestuses tõusis Biden nüüd Sandersi ees esikohale.

USA meedia prognooside kohaselt on Biden võitmas Alabama, Arkansas', Minnesota, Põhja-Carolina, Massachusettsi, Oklahoma, Tennessee ja Virginia osariigis, vahendasid Axios, Vox ja BBC. Vox on eraldi artiklis toonud välja ka superteisipäeva võitjad ja kaotajad ning suurimaks võitjaks on kindlasti favoriidiks naasnud endine asepresident Biden. Miljardär Michael Bloombergi oodatust kehvem tulemus aga tõestavat, et presidendikandidaadi kohta siiski ei ole võimalik "osta".

Sanders on olnud edukas Colorados, Utah's ja koduosariigis Vermontis ning viimastel andmetel ka USA suurimas osariigis Californias.

Superteisipäeval osaleb eelvalimistel ühtekokku 14 USA osariiki, lisaks veel Ameerika Samoa, kus eelvalimised võitis New Yorgi endine linnapea Michael Bloomberg. Ameerika Samoas on kaalul kuus ja mujal kokku 1357 delegaati.

Biden rõõmustas teda superteisipäeval saatva edu üle, edastasid meediakanalid.

"See on suurepärane öö ja läheb aina paremaks! Nad ei kutsu seda superteisipäevaks ilmaasjata," ütles Biden Los Angeleses toetajatele.

Vasakpoolsete vaadetega Vermonti senaator Bernie Sanders pole alla vandunud ja on endiselt veendunud võimaluses võita partei nominatsioon, edastasid kohalikud meediakanalid.

Sanders pidas toetajatele sütitava kõne hoolimata peamise rivaali Joe Bideni esialgsest selgest edust niinimetatud superteisipäeval. "Täna, ma ütlen teile täie kindlusega, me võidame demokraatide nominatsiooni," kuulutas Sanders oma koduosariigis Vermontis, kus teda saatis eelvalimistel kindel edu.

"Ei saa võita Donald Trumpi sama vana poliitikaga," sõnas Sanders viidates Bidenile.

Suurte osariikide California ja Texase tulemuste selgumine võtab veel aega, kuid USA meedia viimastel andmetel edestab Sanders Bidenit Californias. Texases tõusis aga üllatuslikult liidriks hoopis Biden.

Bloomberg hindas olukorda ja loobus siis Bideni kasuks

USA demokraatide kandidaadiks pürgiv endine New Yorgi linnapea Mike Bloomberg hindab olukorda pärast pettumustvalmistavaid tulemusi niinimetatud superteisipäeva demokraatide eelvalimistel, teatas varem tema kampaaniale lähedal seisev allikas.

Bloomberg kaalus tundmatuks jääda soovinud allika sõnul, kas tasub jätkata.

Bloomberg on kulutanud kampaaniale rohkem kui pool miljardit dollarit ja ta tõi senistel andmetel võidu ära vaid tähtsusetust Ameerika Samoast.

New Yorgi endine linnapea on varem öelnud, et üheks tema eesmärgiks on ära hoida liigselt vasakpoolse ja lõhestava Sandersi tõus erakonna presidendikandidaadiks. Olukorras, kus hoopis Bidenist on saanud Sandersi selge vastaskandidaat, oleks Bloombergi kampaania jätkumine olnud kasulik aga just Sandersile, sest Biden ja Bloomberg sisuliselt sööksid teineteise hääli.

Hiljem kolmapäeval teataski Bloomberg, et loobub kandideerimisest ning asub toetama Bidenit.

Superteisipäev arvudes

Selleks, et tõusta kindlalt demokraatide presidendikandidaadiks, vajab kandidaat vähemalt 1990 delegaadi häält. Suve lõpus toimuval parteikongressil on just delegaadid need, kes hääletavad enda poolt esindatava kandidaadi poolt erakonna presidendikandidaadi valimistel.

Erinevalt vabariiklaste eelvalimistest ei saa demokraatide eelvalimistel ühes osariigis võitnud kandidaat kõiki selle osariigi delegaate, vaid delegaate võivad saada ka teisele, kolmandale vms kohale tulnud kandidaadid. Seega napp võit osariigis tähendab sisuliselt eda, et ka teise või kolmanda koha omaniku delegaatidesaak võib olla üsna märkimisväärne. Delegaatide arvutamiseks on loodud üsnagi keerukas süsteem ning eriti suurte osariikide nagu California või Texas puhul võib eeldatav võitja küll teada olla, kuid lõplik delegaatide jaotamine sõltub päevi kestvast häälte lugemisest, kirjutab Vox pikemas ülevaates.

Superteisipäeval toimusid eelvalimised 14 osariigis ja Ameerika Samoas.

Vermont: 16 delegaati, oma koduosariigis võitis Sanders.

Virginia: 99 delegaati, võitjaks Biden.

Põhja-Carolina: 110 delegaati, võitjaks Biden.

Alabama: 52 delegaati, võitjaks Biden.

Maine: 24 delegaati, võitjaks Biden.

Oklahoma: 37 delegaati, võitjaks Biden.

Tennessee: 64 delegaati, võitjaks Biden.

Massachusetts: 91 delegaati, võitjaks Biden. Eriti märkimisväärne on see, et senaator Elizabeth Warren jäi oma koduosariigis Bideni ja Sandersi järel kolmandale kohale.

Arkansas: 31 delegaati, võitjaks Biden.

Texas: 228 delegaati, võitjaks Biden.

Colorado: 67 delegaati, võitjaks Sanders.

Minnesota: 75 delegaati, võitjaks Biden.

Utah: 29 delegaati, võitjaks Sanders.

California: 415 delegaati, eeldatav võit Sandersile, kuid ka Bloombergi ja Bideni tulemused ei pruugi olla halvad.

Ameerika Samoa: 6 delegaati, võit Michael Bloombergile. Siin peaks oma tõenäoliselt ainsa delegaadi võitma ka Tulsi Gabbard.

Viimaste andmete kohaselt on Bidenil nüüd 566 delegaati, Sandersil 501, Warrenil 61, loobunud Bloombergil 53 ja Gabbardil üks. Varem kampaaniast loobunud ja Bidenit toetanud Buttigiegil ning Klobucharil on vastavalt 26 ja 7 delegaati.

Vahemikus 10. märtsist 6. juunini toimuvatel demokraatide valimistel on võimalik kokku saada 2467 delegaati.

Vabariiklaste presidendikandidaadi eelvalimistel võidutses Trump

Vabariiklaste presidendikandidaadi eelvalimistel võidutses teisipäeval ootuspäraselt ametisolev riigipea Donald Trump. Trump on viimastel andmetel võitnud Põhja-Carolinas, Oklahomas, Arkansases, Texases ja Colorados.

Vabariiklaste eelvalimised toimuvad sisuliselt vaid seetõttu, et oma - paljuski sümboolse - kandidatuuri on üles seadnud Massachusettsi endine kuberner Bill Weld.

Biden tänas oma endisi konkurente superteisipäeva edu eest

USA demokraatide presidendikandidaadi nominatsiooni taotlev endine asepresident Joe Biden tänas Los Angeleses poolehoidjaile kõneldes oma endisi konkurente toe väljendamise eest enne nõndanimetatud superteisipäeva eelvalimisi.

Senaator Amy Klobuchar, endine kongresmen Beto O'Rourke ja endine linnapea Pete Buttigieg loobusid heitlusest enne superteisipäeva ja asusid toetama Bidenit.

Erakonna mõõdukamat tiiba esindaval Bidenil on põhjust naeratuseks, sest ta jättis mitmes osariigis seljataha oma suurima võistleja, vasakpoolse Bernie Sandersi.

"Võitsime Minnesotas tänu Amy Klobucharile. Ja meil läheb väga hästi Texases tänu Beto O'Rourke'ile," lausus Biden.

Endine asepresident lisas Buttigiegile viidates, et ta on "äärmiselt uhke ka linnapea Pete'i osutatud toetuse eest".

"Oleme tõepoolest elus. Ärgu olgu siin kaksipidi mõistmist. Meie kampaania saadab Donald Trumpi asju pakkima."

Biden kirjeldas teisipäevast eelvalimiste päeva suurepärasena. Ta lausus oma juubeldavatele poolehoidjatele, et seda valimispäeva ei nimetata asjata superteisipäevaks.

Bideni lennukast hoost hoolimata õhkus Sandersist endiselt võidutahet, kui koduosariigis Vermontis oma toetajatele kõneles. Ta ütles end olevat veendunud, et tema kampaania ja liikumine on parim alternatiiv demokraatide nonimatsioonile.

"Võidame, sest inimesed mõistavad, et see kampaania ja liikumine on parim alternatiiv president Donald Trumpi alistamiseks," ütles Sanders.

Tema sõnul ei saa Trumpi võita vana poliitika abil.

"Vajame uut poliitikat, mis toob töölisklassi ja noored meie poliitilisse liikumisse ja tõstab novembrikuise hääletusprotsendi suurimaks Ühendriikide ajaloos," kirjeldas Sanders.

TAUST

USA demokraatidel oli niinimetatud superteisipäeval võimalik valida veel viie kandidaadi vahel. Realistlikku võimalust Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks tõusta ja astuda novembris vastu vabariiklasi esindavale Donald Trumpile omas neist kolm (nüüd pigem juba kaks).

Tugevas positsioonis oli Vermonti senaator Bernie Sanders, kes oli delegaatide arvu poolest hetkel esikohal, kuid võiduga Lõuna-Carolinas jõudis talle üsna lähedale ka kunagine suurfavoriit, endine asepresident Joe Biden.

Presidendikandidaadiks tõusmisest unistas tol hetkel realistlikult ka miljardär ja New Yorgi endine linnapea Michael Bloomberg, kes küll liitus otsese valimisprotsessiga alles nüüd.

Bidenile oli soodne ka asjaolu, et pärast Lõuna-Carolina eelvalimisi teatasid kampaaniast loobumisest kaks tsentristliku taustaga demokraati - South Bendi ekslinnapea Pete Buttigieg ja Minnesota senaator Amy Klobuchar. Mõlemad avaldasid pärast loobumist toetust Bidenile. Bidenile avaldas toetust ka kunagine presidendikandidaat Beto O'Rourke. Varem esmaspäeval olid Bideni toetamisest teatanud president Barack Obama riikliku julgeoleku nõunik Susan Rice, endine senati demokraatide liider Harry Reid ja mitu kongressi liiget.

Kampaaniast loobunud kandidaatide kogutud delegaadid on parteikongressil hääletamisel vabad, kuid heaks tavaks on, et nad hääletavad kandidaadi poolt, kellele nende algne kandidaat toetust avaldanud on.

Massachusettsi senaatori Elizabethi Warreni võimalused erakonna presidendikandidaadiks tõusta olid juba enne superteisipäeva väiksemad. Tema reiting ja kogutud delegaatide arv olid kusjuures väiksem kui äsja loobumisest teatanud Buttigiegil.

Endiselt on võistlustules ka Hawaii osariiki esindav esindajatekoja liige Tulsi Gabbard, kuid võimalus, et teda eelvalimistel mingi edu saadaks, on ebausutav. Marginaalseks kandidaadiks peetav Gabbard on tuntud oma ebatavaliste välispoliitiste seisukohtade tõttu, näiteks on ta sageli avaldanud toetust Venemaa tegevusele ning toetanud Süüria presidenti Bashar al-Assadit. Aeg-ajalt on tema isolatsionismi kalduv sõnum olnud mõnevõrra sarnane hoopis president Donald Trumpile.

Pärast eelvalimisi neljas osariigis (Iowas, New Hampshire'is, Nevadas ja Lõuna-Carolinas) oli Sandersil 58, Bidenil 50, kampaaniast juba loobunud Pete Buttigiegil 26, Warrenil 8 ja loobunud Klobucharil 7 delegaati. Gabbardil ühtegi delegaati polnud ning delegaate polnud veel ka Bloombergil, sest tema ebatavalise kampaania puhul saaigi tema poolt esimest korda hääletada alles superteisipäeval.

Iowas võitis napilt Buttigieg, New Hampshire'is ja Nevadas Sanders ning Lõuna-Carolinas naasis võidukalt suurde mängu Biden.

Olukord Demokraatlikus Parteis võis (vähemalt enne superteisipäeva) teoreetiliselt viia ka selleni, et juulis Wisconsinis toimuva parteikongressi ajaks on Sanders küll kogunud kõige rohkem kandidaate, kuid mitte piisavat enamust, et kindlalt erakonna presidendikandidaadiks tõusta. Biden on kinnitanud, et sellises olukorras astub ta Sandersi vastaskandidaadina endiselt üles.

Sanders on omakorda veendunud, et demokraadid saavad siseprobleemidest üle ning erakond koguneb lõpliku presidendikandidaadi selja taha.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: