Superteisipäeval on võistlustules veel viis USA demokraatide kandidaati ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1583203980000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX/Reuters

USA demokraatidel on niinimetatud superteisipäeval võimalik valida veel viie kandidaadi vahel. Realistlikku võimalust Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks tõusta ja astuda novembris vastu vabariiklasi esindavale Donald Trumpile omab praeguse seisuga neist kolm.

Tugevas positsioonis on Vermonti senaator Bernie Sanders, kes on delegaatide arvu poolest hetkel esikohal, kuid võiduga Lõuna-Carolinas jõudis talle üsna lähedale ka kunagine suurfavoriit, endine asepresident Joe Biden.

Tõenäoliselt võib presidendikandidaadiks tõusmisest endiselt unistada ka miljardär ja New Yorgi endine linnapea Michael Bloomberg, kes küll liitub otsese valimisprotsessiga alles nüüd, vahendasid Axios, BBC ja Vox.

Bidenile on soodne ka asjaolu, et pärast Lõuna-Carolina eelvalimisi on kampaaniast loobumisest teatanud kaks tsentristliku taustaga demokraati - South Bendi ekslinnapea Pete Buttigieg ja Minnesota senaator Amy Klobuchar. Mõlemad avaldasid pärast loobumist toetust Bidenile. Bidenile avaldas toetust ka kunagine presidendikandidaat Beto O'Rourke. Varem esmaspäeval olid Bideni toetamisest teatanud president Barack Obama riikliku julgeoleku nõunik Susan Rice, endine senati demokraatide liider Harry Reid ja mite kongressi liiget.

Kampaaniast loobunud kandidaatide kogutud delegaadid on parteikongressil hääletamisel vabad, kuid heaks tavaks on, et nad hääletavad kandidaadi poolt, kellele nende algne kandidaat toetust avaldanud on.

Massachusettsi senaatori Elizabethi Warreni võimalused erakonna presidendikandidaadiks tõusta on juba väiksemad. Tema reiting ja kogutud delegaatide arv on kusjuures väiksem kui äsja loobumisest teatanud Buttigiegil.

Endiselt on võistlustules ka Hawaii osariiki esindav esindajatekoja liige Tulsi Gabbard, kuid võimalus, et teda eelvalimistel mingi edu saadaks, on ebausutav. Marginaalseks kandidaadiks peetav Gabbard on tuntud oma ebatavaliste välispoliitiste seisukohtade tõttu, näiteks on ta sageli avaldanud toetust Venemaa tegevusele ning toetanud Süüria presidenti Bashar al-Assadit. Aeg-ajalt on tema isolatsionismi kalduv sõnum olnud mõnevõrra sarnane hoopis president Donald Trumpile.

Superteisipäev tähendab seda, et demokraatide eelvalimised toimuvad sellel päeval korraga 14 osariigis. Seega kandidaat, kes selle päeva jooksul parima tulemuse saavutab, saab ka olulise hulga delegaatide hääli ning erilise edu korral on kandidaadil võimalus konkurentidest kaugele ette minna.

Selleks, et tõusta kindlalt demokraatide presidendikandidaadiks, vajab kandidaat vähemalt 1990 delegaadi häält. Suve lõpus toimuval parteikongressil on just delegaadid need, kes hääletavad enda poolt esindatava kandidaadi poolt erakonna presidendikandidaadi valimistel.

Seni on eelvalimised toimunud vaid neljas osariigis, kus oli kokku võimalik saada 155 delegaati. Superteisipäeval käib võitlus aga 1357 delegaadi peale, muuhulgas toimuvad eelvalimised ka näiteks Californias ja Texases.

See, kuidas igas osariigis delegaate jagatakse on mõnevõrra erinev, kuid kindel on see, et osariigi võitmine annab parima saagi.

Pärast eelvalimisi neljas osariigis (Iowas, New Hampshire'is, Nevadas ja Lõuna-Carolinas) on Sandersil 58, Bidenil 50, kampaaniast juba loobunud Pete Buttigiegil 26, Warrenil 8 ja loobunud Klobucharil 7 delegaati. Gabbardil ühtegi delegaati pole ning delegaate pole veel ka Bloombergil, sest tema ebatavalise kampaania puhul saabki tema poolt esimest korda hääletada alles superteisipäeval.

Iowas võitis napilt Buttigieg, New Hampshire'is ja Nevadas Sanders ning Lõuna-Carolinas naasis võidukalt suurde mängu Biden.

Kuigi Sandersit peetakse endiselt favoriidiks, on see hinnang mõnevõrra eksitav, sest kuigi tal on väga lojaalne ja andunud toetajaskond, peab väga suur osa demokraatide valijaid teda liiga vasakpoolseks. Samuti väidetakse, et ta peletaks lõppvalimistel oma vasakpoolsusega eemale parteilist eelistust mitte omavaid valijaid ning Trumpis pettunud vabariiklasi, keda Demokraatlik Partei vajab võiduks nii presidendivalimistel kui ka esindajatekoja ja senati valimistel. See on ka põhjus, miks vabariiklased, sealhulgas president Trump ise oma Twitteri-postitustes, on korduvalt Sandersile erineval viisil toetust avaldanud - teda lihtsalt peetakse hetkel ametisoleva riigipea jaoks kõige sobivamaks vastaskandidaadiks.

Sandersi esikoht on seega mõnevõrra tingitud sellest, et tsentristlikumad kandidaadid (Biden, Buttigieg, Klobuchar ning nüüd ka Bloomberg) on seni söönud üksteise häältesaaki ja toetust uuringutes.

Sandersi ainukene ideoloogiline konkurent võiks aga olla vaid Warren. Seega on mõned Sandersi vastased demokraadid kutsunud ka näiteks Bloombergi võtma eeskuju Buttigiegist ja Klobucharist ning loobuma oma kampaaniast Bideni kasuks.

Olukord Demokraatlikus Parteis võib teoreetiliselt viia ka selleni, et juulis Wisconsinis toimuva parteikongressi ajaks on Sanders küll kogunud kõige rohkem kandidaate, kuid mitte piisavat enamust, et kindlalt erakonna presidendikandidaadiks tõusta. Biden on kinnitanud, et sellises olukorras astub ta Sandersi vastaskandidaadina endiselt üles.

Sanders on omakorda veendunud, et demokraadid saavad siseprobleemidest üle ning erakond koguneb lõpliku presidendikandidaadi selja taha.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: