Johann Voldemar Jannsenile võis olla "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade kirjutamisel üks eeskuju Reigi koguduse vaimuliku Gustav Felix Rinne laul "Hioma - ehk issamaa laul". Mõlemad tekstid on kirjutatud helilooja Friedrich Paciuse viisile. See oli põhjus, miks hiidlased tulid esmaspäeval Reigi pastoraadi ette laulma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seos Eesti hümniga on täiesti olemas ja sealt see mõte tuli. Ja kuna siin, Kõrgessaare kandis on igal aastal 24. veebruaril korraldatud rahvamatka, siis oli ka lootus, et siia inimesi tuleb," rääkis Reigi ühislaulmise korraldaja Peep Lillemägi.

Nii Eesti kui ka Soome hümni viis on sama, Paciuse teos. Põhjus, miks Soome hümnis korratakse salmide lõpuosa, on see, et Eesti hümn põhineb meeskooride viisil, Soomes sai aga populaarseks Heinrich Wächteri koostatud koolilaulikutes ilmunud kordustega vorm.

"Koolilapsed õppisid seda rahvakoolides, hiljem gümnaasiumides ja siis hiljem, kui nad said ülikooli, esialgu neile anti ette meeskoori noodid, kus polnud kordusmärke, aga juba 1880. aastatel sinna need täpid ja triibud märgiti ja see saigi meile põhiviisiks," selgitas Soome hümni uurija Pekka Linnainen.

Soome kooliõpikutes kasutatud korduste põhjuseks oli soov muuta loo õppimine noortele lihtsamaks.