Kliimamuutus on tõsiasi, mida ei eita enam ka kunagised skeptikud. Praegu käib vaidlus vaid selle üle, kui suur roll inimesel selles on ning kui palju on väikese Eesti elanike võimuses üleilmset nähtust mõjutada.

Need, kes leiavad, et on ikka küll ning maailma muutmist tuleks gandhilikult alustada iseendast, räägivad tihtipeale ka sellest, mida siis täpsemalt teha tuleks. Fossiilkütuste tarbimise vältimine, üleüldse tarbimise vältimine, materjaliringlus, taaskasutus, lihasöömise vähendamine – need on paljudele teada.

Kõlanud on ka jutt planeedi rahvastiku vähendamisest – ehk põhimõtteliselt loosung "Vähem lapsi!" Iga uus ilmakodanik on ju uus tarbija. Ja mida arenenumas riigis, seda suurem tarbija, kuigi ka Hiina ja India taolised hiiglased – ning näiteks Lõuna-Ameerika – võtavad selles vallas kõvasti järele.

Kuid on üks valdkond, mida ka suurimad keskkonnakaitsjad ning kliimaaktivistid meeleldi ei puutu. Tegelikult ei puutu üldse mitte. Ja need on teie kõigi armsad kiisud, kutsud ja muud lemmikloomad.

Millegipärast on nii, et kui jutt läheb nende ökoloogilisele jalajäljele, siis kasutavad lemmikloomaomanikud kähku päästvat "aga see on hoopis teine asi" kaarti.

Tegelikult ei ole teine asi. Soomes tehtud arvutuste kohaselt koormavad sealsed umbes 1,5 miljonit kassi ja koera keskkonda 120 000 auto võrra aastas. Eestist on võimatu leida täpset koerte ja kasside arvu, kuid isegi kui see oleks rahvaarvude erinevuse jagu väiksem, räägiksime me 30 000 sõidukile vastavast ökoloogilisest jalajäljest.

30 000 auto eemaldamist Eesti liiklusest toetaks iga kliima-aktivist kahe käega, ja õigesti teeks. Kasside ja koerte eemaldamine keskkonna koormamisest on aga endiselt suur tabuteema, hoolimata sellest, et nad tekitavad pelgalt Eestis vähemalt 150 000 tonni süsinikheitmeid aastas.

Aga see ei peaks olema tabuteema. Olgem ausad – tänapäeval on suurema osa koerte ning kõikide kasside omamine lihtsalt mugavus- või harjumusküsimus, ilma mingi praktilise vajaduseta. Enamikel lemmikloomaomanikel ei ole lemmiklooma pidamisele mingit elulist põhjust – neist saadakse vaid, ütleme ausalt välja, et üsna egoistlikku meelehead.

Peale selle elab suur osa lemmikloomadest ka kõige paremates peredes oma ürgse loomuse vastastes tingimustes, välja arvatud muidugi need väetid tõud, kes ilma inimeseta hakkama ei saa, kuna inimkonna haige meele tõukel on neist aretatud värisevad loomataolised olendid.

Nii et kui me muretseme ökoloogilise jalajälje ning kliimamuutuse pärast, tuleks ausalt otsa vaadata ka inimliigi kombele teisi liike endale allutada ning nendega ühe- või kahepoolsesse sõltuvussuhtesse sattuda.

Loom on kõige loomulikumal kujul vabas looduses ning alalise üleilmse lemmikloomauputuse asemel tasuks ehk suunata ressursid ning tähelepanu vabas looduses elavate loomade kaitseks ja säilitamiseks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.