Keit Pentus-Rosimannus: kliimapoliitika topeltmäng läheb kalliks maksma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus Autor/allikas: Mati Leet

Kliimaneutraalsusele üleminek on Euroopa Komisjoni kõige suurem ja olulisem eesmärk. Miks peaks Euroopa Liit tahtma toetada neid, kes tegelikult lükkavad vankrit vastupidises suunas, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.

Kas te teate kedagi, kes tahaks investeerida arvelauavabrikusse ajal, kui maailm tegeleb kvantarvuti väljaarendamisega? Mina ei tea. Aga ma väga ei imestaks, kui Eesti valitsus seda tahaks. See sobituks kenasti praeguse poliitikaga, et kaasaegse kliimasõbraliku tehnoloogiahüppe tegemise asemel arutatakse tõsimeeli sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvat investeeringut fossiilkütuste sektorisse.

Põlevkivitööstus on olnud Eesti jaoks kahtlusteta oluline. Aga igaüks, kes veidikenegi on kursis maailmas toimuvaga, saab aru ja teab, et fossiilsete saastavate kütuste aeg saab läbi. Sellesse sektorisse investeerimist ei toeta enam maailma suured pangad. Selle eest hoiatavad mõjukad ja tippteadmisi koondavad rahvusvahelised organisatsioonid ning analüüsikeskused.

Eesti valitsus proovib aga mängida inetut topeltmängu. Üks käsi pikalt ees küsitakse Euroopa Liidust raha näiliselt kliimahüppe tegemiseks, teine käsi on samal ajal selja taga hiiglaslikku fossiilinvesteeringu kokkulepet tegemas.

Rahandusminister Martin Helme ütles nädala algul ERR-i vahendusel, et "valitsusel on väga selge poliitiline tahe sellega (põlevkiviõli eelrafineerimistehase investeeringuga) edasi minna".

Helme jättis aga ütlemata, et "väga selge poliitiline tahe" ses küsimuses paneb sangpommi Eesti jala külge ja võib meid mängida EL-i äärealale kõige olulisemas muutuses, mis Euroopa Liit järgmistel aastatel ette võtab.

Kliimapoliitika on üks valdkondadest, milles Euroopa Liit on üleilmselt selge liider. Kliimaneutraalsusele üleminek on värskelt ametisse astunud Euroopa Komisjoni kõige suurem ja olulisem eesmärk. Miks peaks Euroopa Liit tahtma toetada neid, kes tegelikult lükkavad vankrit vastupidises suunas?

Eestil võiks olla praegu ideaalne võimalus kasutada hetke, teha läbi samasugune majanduslikult ja keskkonna seisukohast mõistlik hüpe, nagu me kunagi tegime digiriigile üle minnes. Ma ei väsi seda näidet toomast, sest paralleel on sedavõrd ilmne. Digiriik ei oleks olnud võimalik, kui valitsus oleks seda kuulutanud vaid suhtekorraldustrikina, samal ajal vanamoodi jätkates. Kliimahüppega on samamoodi.

Sisuliste poliitiliste otsuste järjepidevus ja terviklikkus on suurte muutuste tegemise ajal eriti oluline. Ei saa rapsida korraga igas nurgas ja igas suunas. Kui tulevikutehnoloogiad, kliimat ja keskkonda säästvad tehnoloogiad on Eesti jaoks see suund, kuhu poole liigume, ei ole mitte mingit loogikat sadade miljonite suunamises lähikümnenditel väljasurevasse fossiilsete kütuste sektorisse.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: