Tallinna Lennujaama juhatuse liige Einari Bambus rääkis ERR-ile, et kuigi inimeste kontrolli täpsed protseduurid pannakse paika siis, kui termokaamerad on uuel nädalal kohal, siis paigaldatakse need kahele saabuvale reisijatevoole.

"Meie puhul siis Schengeni ja non-Schengeni voole. PPA, terviseamet ja Tallinna lennujaam on kolm organisatsiooni, kes hakkavad reisijate voogu sõna otseses mõttes monitoorima. Ja kindlasti mitte kõiki saabuvaid reisijaid, vaid riskipiirkonnaks nimetatud sihtpunktidest saabujaid," selgitas Bambus.

Ta lisas, reisijatele ei too see kaasa midagi erilist ning ebamugavust või täiendavat ajakulu neil ei teki.

"Tegemist on täitsa tavalise reisijatevoo termokaameratega skaneerimise ja monitoorimisega Ja juhul, kui reisijate hulgas on tõesti kõrge palavikuga inimene, siis temaga tegeletakse eraldi. Talle antakse vastavad juhtnöörid või vajadusel kutsutakse talle kiirabi."

Bambuse sõnul on praegu lennunduses madalhooaeg ning kogu päevane maht on ligi 4000 inimest nii saabuvate kui ka lahkuvate reisijate kogusummas.

"Kõiki saabujaid me ei hakka monitoorima, vaid riskipiirkondadest tulijaid ehk hinnanguliselt võib see number olla 600-700 inimest päevas."

Lennujaam ise Bambuse sõnul lisainimesi selleks tööle palgata ei kavatse, kuid ei välistanud, et seda võib teha politsei või terviseamet.

Termokaamerad ostab ja haldab Tallinna Lennujaam ning maksma läheb see hinnanguliselt 30 000 eurot.

Tallinna Sadama sadamaohutuse osakonna juhataja Siiri Lõhmus rääkis ERR-ile, et kaamerad paigaldatakse nii A- kui D-terminali riiki sisenevale suunale ning nendega hakkab toimetama politsei- ja piirivalveamet.

Kaamera vaateväljast suunatakse läbi käima kõik autota maale minevad reisijad, autoga reisijaid ei kontrollita, ütles Lõhmus.

"Kaamerad võimaldavad 5-7 meetri kauguselt kehatemperatuuri mõõta. Suurte masside puhul, kes kõik sellest kaamera vaateväljast läbi lähevad, nende kehatemperatuur fikseeritakse. Selle alusel saab PPA vastavalt kõrgema temperatuuriga reisijad välja selekteerida ja siis saab nendega eraldi tegeleda," selgitas Lõhmus.

Kui kaamera tuvastab kõrgenenud kehatemperatuuriga reisija, siis suunatakse ta terminalis tegutseva meditsiinialaste teadmistega personali poole, kes otsustab edasised toimingud.

"Tänane protseduurika on umbes selline, et kui sul on palavik, siis antakse nõu, ilmselt ka mask, et teisi ei nakataks. Ja kui tekivad koroonasümptomid, siis kodust kutsud abi," selgitas PPA kriisimeeskonna juht Toomas Malva ja lisas, et terviseamet ei näe ette, et inimesi tuleks hakata kiirabiga sadamast ja lennujaamast ära viima.