Professor: Eesti meetmed koroonaviiruse pärast on asjakohased
Arvestades seda, et Eestis on siiani vaid üks uude koroonaviirusesse nakatunu, on riigi meetmed haiguse leviku tõkestamiseks asjakohased, ütles Tartu ülikooli professor Irja Lutsar.
"Mulle tundub, et praegu, arvestades olukorda - meil on olnud ju ainult üks haige - on need meetmed täiesti asjakohased. See, et lennujaamas kontrollitakse ennekõike neid lende, millega tulevad inimesed riikidest, kus on oht koroonaviirusele, tundub ka väga asjakohane olevat. Ma ei leia ka, et praegu peaks üritusi katkestama, sest meil tõesti praegu haigestumist ei ole," ütles meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor "Aktuaalsele kaamerale".
WHO juht ütleb, et meie suurim vaenlane ei ole viirus ise, vaid hirm, kuulujutud ja stigma. Lutsar soovitab jääda rahulikuks, kuid kaitsta eelkõige riskigruppi.
"Võib-olla üks asi, mida peaks meeles pidama, et ega see viirus, mis on praegu võtnud niisugused mõõtmed, homme-ülehomme ära ei kao. Paratamatult keegi haigeks jääb. Aga me peaks ennekõike kaitsma neid, kes on kõige suurema riskiga koroonaviiruse korral ehk vanad inimesed. Ja ma ütleks Ameerika tervisekontrolli asutuse sõnadega: "Peske käsi ja olge rahulikud."," rääkis Lutsar.
Viimastel andmetel on üle maailma koroonaviirusesse nakatunud 84 000 inimest ja surnud 2900 inimest. Need on registreeritud juhtumid. Nakatunuid on tõenäoliselt rohkemgi, sest - nagu viiruste puhul tavaks - mõned inimesed põevad selle läbi nii, et arsti poole ei pöördugi.
Kui võrrelda koroonaviirust teiste tavaliste viirushaigustega, siis on näha oluliselt suuremaid arve. Hooajalist grippi põeb aastas keskmiselt 400 miljonit inimest ning selle tagajärjel sureb peaaegu pool miljonit inimest aastas.
Talvine oksendamistõbi ehk noroviirus, mida nimetatakse vääralt ka kõhugripiks, on väga nakkav haigus. Seda põeb aastas 685 miljonit inimest ning sellesse sureb aastas keskmiselt 210 000 inimest.
Noroviirusest raskem haigus on leetrid, mille vastu on samas võimalik vaktsineerida. Kaks kolmandikku põdejatest vajab haiglaravi. Leetrite tüsistuseks võib olla näiteks kopsu- ja ajupõletik. Aastas põeb seda haigust 9,8 miljonit inimest ning sureb 142 000 inimest.
Sarnaselt noroviirusele on väga nakkav haigus rotaviirus, mis põhjustab kõhulahtisust, oksendamist ja palavikku. Ka sellele on vaktsiin olemas. Aastas põeb seda veerand miljardit inimest ning sureb 129 000 inimest.
Samas tuleb arvestada, et kuigi need arvud on koroonaviirusega võrreldes oluliselt suuremad, siis ühel juhul räägime alles algavast puhangust, teisel juhul kogu aasta statistikast.
| Haigus | Nakatunuid | Surnuid |
| Koroonaviirus | 84 000 | 2900 |
| Hooajaline gripp | 400 000 000 | 470 000 |
| Noroviirus | 685 000 000 | 210 000 |
| Leetrid | 9 800 000 | 142 000 |
| Rotaviirus | 258 000 000 | 129 000 |
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon, GBD
Toimetaja: Merili Nael
