"Insight": konflikti PBK omanike vahel põhjustas raha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Insighti" toimetuse käsutuses oleva info põhjal suhtlevad PBK omanikfirma Baltijas Mediju Alianse (BMA) omanikud advokaatide kaudu. Põhjuseks on raha. ETV+ saade "Insight" uuris, kuidas sai BMA juhist Oleg Solodovist meediamagnaat ja miks tema äripartner ei saa dividende BMA-lt, millest talle kuulub pool.

Meediakontsern Baltijas Mediju Alianse (BMA) on üks Balti riikide suuremaid meediafirmasid. Peale paljude teiste kuuluvad sellesse ka Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) ning ajalehed MK-Estonija ja MK-Latvija. Hiljuti hakkas BMA vastu huvi tundma kaitsepolitsei.

Ajakirjanikud ei puutu asjasse

Läti julgeolekuteenistuse (Valsts drošibas dienests, VDD) peadirektori asetäitja Eriks Cinkus rääkis "Insightile" Lätis ja Eestis läbi viidud toimingutest. 4. veebruaril otsis Läti julgeolekuteenistus koostöös kolleegidega Eesti kaitsepolitseist kriminaalmenetluse raames läbi kontserni Tallinna ja Riia kontorid ning muud ruumid.

Uurimist alustati möödunud aasta detsembris seoses Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonide rikkumisega. Kellele kahtlustus esitati, seda VDD esialgu ei avalikusta.

"Insight" edastab usaldusväärsetele allikatele viidates, et üks kahtlusalune on kontserni kaasomanik Oleg Solodov, võimalik kuritegu aga seotud tehingutega, mille ta on teinud firma nimel, mitte eraisikuna.

Kus raha on?

BMA-l on kaks omanikku: Lätis elav Oleg Solodov ja Venemaa elanik Aleksei Pljassunov, kellele kuulub võrdselt 50 protsenti.

Pljassunov elab Moskvas, visiitkaardil on tema aadressiks nimetatud Ostankino telekeskus. Praeguseks on suhted omanike vahel rikutud ja "Insighti" andmetel suheldakse advokaatide kaudu.

Pljassunovi sõnul on olukorra põhjus järgmine: "Solodov võttis sisuliselt kontserni juhtimise üle. Ta vallandas inimesed, keda peab mulle lojaalseks." Pljassunov teatas "Insightile" sedagi, et ilmselt pole kohtuasi algatatud BMA, vaid Solodovi suhtes, kes "ei arvesta ei riigi ega kolleegidega." Tema väitel raiskab Solodov kontserni raha, kooskõlastamata eelarvet oma äripartneriga. "Kõik finantstehingud tegi BMA juhatuse esimees".

Alates 2015. aastast ei ole Pljassunovile dividende makstud ning küsimusele "Kus raha on?" olevat Solodov vastanud: "Otsi!". Just seepärast kavatseb Aleksei Pljassunov lähiajal BMA-s auditi läbi viia.

Oleg Solodovilt ei õnnestunud "Insightil" kolme nädala jooksul kommentaare saada, abi ei tulnud ka BMA esindajalt.

Raha ringkäik looduses

Pljassunovi versiooni kohaselt peaks kontsern endiselt raha teenima, ent see kaob kuhugi. Samas kriminaalasi algatati seoses raha ülekandmisega isikule, kes kuulub sanktsioonide alla.

Läti Televisiooni teatel kahtlustatakse Solodovi sidemetes Venemaa presidendi Vladimir Putini sõbra Juri Kovaltšukiga. BMA eitab seda versiooni.

Kovaltšuk sattus tõesti 2014. aastal EL-i ja USA sanktsioonide alla, ent ta polnud ainus. BMA ostab sisu Pervõi Kanalilt, mis kuulub Venemaa riikliku meediagrupi Natsionalnaja Mediagruppa (NMG) koosseisu. Selle kontserni direktorite nõukogu esimees on Alina Kabajeva, keda on samuti ajakirjanduses nimetatud Putiniga lähedastes suhetes olevaks.

Omanikud ja nende osade suurus on viimase seitsme aastaga muutunud, ent Kovaltšuk pole selles seltskonnas ainus ohtlik osanik. Nii näiteks kuulub aktsionäride hulka miljardär Gennadi Timtšenko, kelle vastu on samuti kehtestatud personaalsed sanktsioonid. Samuti on NMG aktsionäride seas Gazpromi tütarettevõte, ent Gazpromi vastu on kehtestatud sektoripõhised sanktsioonid. Niisiis võib BMA-l olla raha ebaseaduslikuks ülekandmiseks mitu varianti.

Algul oli veksel

Koostöö Venemaa meediaturu suurima mängija NMG-ga nõuab palju raha ja fantastilisi sidemeid. Kust Solodov need mõlemad välja võlus, on saladus.

Solodovi kodulehelt tema elulugu lugedes jääb silma, et ligi kümme aastat mehe elust on justkui kadunud. 1986. aastal lõpetab Solodov tsiviillennunduse kooli, 1995. aastal aga "teeb investeeringuid televaldkonda". Küsimused, kust tekkis investeerimiseks nõutav raha ja mida Solodov neil aastatel tegi, sundisid "Insighti" selles perioodis tõsisemalt tuhnima.

1994. aastal oli Oleg Solodovil mitu firmat, mida ühendas kaubamärk "Olevs": Olevs-Invest, Olevs-Fondi jt, mis tegutsesid tärkaval finantsturul. Küllalt palju teavet Olevs-Investi ja Solodovi kohta õnnestus leida rahvusraamatukogust. Ajalehe Bizness & Baltija vanu numbreid lehitsedes leidis ETV+ inimese, kes mäletab hästi Oleg Solodovi firmasid ja on alles hoidnud ka nende dokumente.

"Tegelesin ka ise väärtpaberituruga. Sattusin sellesse valdkonda ja lugesin kursust "Väärtpaberiturg". Kui väärtpaberiturg Lätis arenema hakkas, tundsin kõiki selle esimesi osalisi," jutustas majandusdoktor Olga Pavuk. Sel ajal töötas ta ajalehe Bizness & Baltija peatoimetaja asetäitjana.

Esimest korda nägi ta Oleg Solodovi 1994. aasta märtsis, mil firma Olevs-Invest kutsus teda ajakirjanikele mõeldud briifingule, mis oli pühendatud veksli väljaandmisele. Pavuki isiklikus arhiivis on säilinud kutse briifingule ja veksli väljaandmise prospekt Solodovi originaalallkirjadega.

"See oli väga ilus tuba ümmarguse lauaga. Tuba oli ajakirjanikke täis. Sisenes firma president, äärmiselt soliidne noormees... Aga edasi algas tsirkus," jutustas Pavuk. Oleg Solodov ei suutnud pilku valmiskirjutatud tekstilt lahti rebida ja rääkida oma firma väljaantavast vekslist, mis sundis arvama, et ta pole sel teemal eriti pädev.

Tooge raha siia

"Kirjutasime oma lehes tihti firmadest, mis elanikelt raha nii-öelda ära võtsid. Neid oli üle saja, nende seas oli ka Olevs," rääkis Pavuk.

Raha väljameelitamiseks lubasid firmad inimestele kõrgeid intresse, tavaline oli 50-70 protsenti aastas. Olevs-Invest pakkus isegi seitse protsenti kuus.

Algul maksti raha inimestele välja, et nad tagasi tuleksid. Hoiuste tähtajad olid kõigest paarikuulised, ja kui inimesed oma rahale järele tulid, tehti neile ettepanek raha veel kord hoiule anda. Mingi aja see kõik toimis, siis pakkisid organisaatorid oma asjad kokku ja kadusid koos rahaga. Sellised firmad tegutsesid kõigest kaks-kolm aastat, seejärel hakati neid massiliselt sulgema, nende omanikud kadusid silmapiirilt või üldse riigist.

"Kui firmad kinni pandi, siis arvutid võeti kaasa, lauad jäeti maha ja ruumid vabastati. Seda juhtus sageli. Olevs-Investiga läks samuti," meenutas Pavuk. "See ilus saal, kus me käisime... Ma ei tea, mis sellest saalist ja ilusast mööblist edasi sai."

Kõik lõppes nukralt ja salapäraselt

Ajakirjanduses kirjutati juba 1995. aastal, et järelevalve võttis Olevs-Investi direktorilt Oleg Solodovilt tegevusloa seoses kohustuste täitmatajätmisega hoiustajate ees ja aruandluse võltsimisega. Sedasama teatas vastuseks "Insighti" järelepärimisele ka finants- ja kapitaliturgude komisjon. Saatemeeskonnale saadeti teade tegevusloa tühistamise kohta.

1996. aasta jaanuari algul kirjutas Bizness & Baltija sellest, et Riia kriminaalpolitsei algatas Solodovi suhtes kriminaalmenetluse. Olevs-Investi peale kaebas ligi 200 oma rahast ilma jäänud hoiustajat.

Olevs-Investi kriminaalasja materjale "Insightil" leida ei õnnestunud, kuigi otsis neid riigipolitsei ja peaprokuratuuri arhiividest. Mitu kuud kirjavahetust nende asutuste pressiteenistustega ei andnud tulemusi.

Kohtuarhiividest ei leidnud saatemeeskond samuti midagi. Võib-olla on toimikud hoiul muus arhiivis, võib-olla lihtsalt kadunud.

Riia kriminaaljälituse veterani Jevgeni Šabanovit, kellega "Insight" vestles, see ei üllata. "Te küsite, kuidas võis toimik arhiivist ära kaduda? Muidugi võis! Tollal oli kõik võimalik."

"Ilmselt olen mina see elav tunnistaja, kui toimikut ei leita ei prokuratuurist ega kuskilt mujalt. Küllap on nad selle aegumise tõttu ära põletanud või on keegi palunud see ära koristada. Ka see on võimalik," rääkis Olga Pavuk. Seejuures pole üldse kindel, kas ajalehtedes nimetatud kriminaalasjad üldse kohtusse jõudsid. 90-ndatel algatati finantspettuste kohta kriminaalasju, sest petta saanud inimesed kirjutasid avaldusi, ent asju ei uuritud eriti hoolikalt.

"Meil puudus nendega töötamiseks metoodika. Uusi kontrollstruktuure polnud veel loodud, kogemusi polnud. Selles sogases vees püüdsidki mõned inimesed miljoneid," jutustas Šabanov.

Epiloog

Miks neid ammumöödunud aegu meenutada? Sest asjad on omavahel seotud. Praegu on Oleg Solodovil suur äri, tema äripartneril on aga talle tõsiseid pretensioone. Moskvas elava kaasomaniku arvates varjatakse tema eest raha. Ka juurdluse meelest kaob raha kuhugi. Seega pole kõik äriprobleemid alati poliitikaga seotud. Mõnedel neist on sootuks muud põhjused ja seda tuleb ka meediast rääkides arvestada.

"Need inimesed töötavad meediaruumis. Nad mõjutavad kuulajate, lugejate ja vaatajate mõtteid. Loomulikult peame teadma, kes sellega tegeleb. Reputatsioon on kõige olulisem. Seda on lihtne kaotada ja võimatu taastada," usub Olga Pavuk.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: