"Kuna riigikogus on viis erakonda, see pole monoliitne, siis seetõttu võib presidendi öeldut tõlgendada viiel erineval moel," tõdes saatejuht Mirko Ojakivi Vikerraadiost, viidates presidendi riigikogu suunas tehtud kriitikale.

Temaga nõustus ka Evelyn Kaldoja Postimehest, kes lisas, et sõnumite vastuvõtmist mõjutab osaliselt ka see, kas riigipea meeldib või ei meeldi. "Lisaks oli see tekst ka nii pikk, et sealt saab igaüks endale sobivat leida. Aga see on kõne, mitte matemaatiline tõde - siin sees on riigipea isikut ja seda peabki saama igaüks tõlgendada oma isikust lähtuvalt," lisas ta.

Ojakivi küsimusele, kas tema hinnangul saadi presidendi sõnumitest aru, vastas Martin Šmutov Õhtulehest, et kindlasti, aga igaüks enda moodi. "Rääkides koha peal poliitikutega, siis olid kõik solvunud, olenemata kuulumisest opositsiooni või koalitsiooni - et miks president nii ütles," rääkis Šmutov.

Tema hinnangul tasuks presidendi kõnet vaadata tervikuna ja võrreldes ka varasemate 24. veebruari kõnedega - mis on nende ühisjooned, mis teemad leiavad käsitlust igal aastal või mis ära kukuvad. Kaljulaid tõi see aasta välja looduse ja kliima teema, sellest kuidas oleks hea ka tulevikus Eestis hea elada, märkis Šmutov.

Kaldoja sõnul tundus talle, et kõnes oli sees väga palju presidendi enda isikut, näiteks rääkis ta säästlikkusest, tõi sisse sipelga ja rohtirtsu motiivi, sest president on ka ise kasinuse ja konservatiivsuse ideede kandja.

Šmutov viitas kõnes puudutatud Andrese ja Pearu vastandusele. Kui Pearu oli Tammsaare teoses lõpuni riukalik, siis Andres muutus ajas, rääkis Õhtulehe ajakirjanik. "Tasuks ka mõelda selles kontekstis, kuidas riukalik naabrimees muudab sind ennast, ükskõik kui kõrged su ideaalid sul on," märkis Šmutov. Kui Andresele öeldi, et piibel on ta kurjaks muutnud, siis võib mõelda, et ka ühe Eesti tipp-poliitiku laual on piibel, lisas Šmutov.

"Siit võib leida ükskõik millise teooria - olgu tõsise, naljaka või vandenõuteooria. Ja see muudabki selle kõne huvitavaks," rääkis Šmutov.

Ojakivi nõustus, et kõnes oli noomimist ja kriitikat, aga ka lahtisi otsi, näiteks tõi president esile energia varustuskindluse teema. Kaldoja lisas sellega haakides, et seda teemat võib lisaks tsiviilkerksusele vaadelda ka sõjalises kontekstis. "Aga see ongi hea, et riigipea paneb meid mõtlema," lisas ta.

Ojakivi tõi esile ka presidendi toetusavalduse hoolduskindlustuse idee suhtes, mida alles ühiskonnas arutatakse.

Apteegireform kui näide halvast poliitikast

Saates osalejad nõustusid nädala algul riigikogus toimunud järjekordset apteegireformiteemalist arutelu ja hääletust kommenteerides, et kogu reform on halvasti läbi viidud.

"See on hea näide sellest, kui poliitikutel tekib idee, ilmuvad huvirühmad, kes müüvad oma plaani maha ja siis öeldakse, et nüüd lähme ja teeme midagi paremaks ilma igasuguste analüüsideta," rääkis Ojakivi, kes rõhutas, et ta ei ole siiani näinud sotsiaalministeeriumist ühtegi analüüsi, mis näitaks, mis on selle reformi eesmärgid, millised on ohud, mis on leevendamise meetmed ja mis juhtub siis, kui asjad hakkavad halvemaks minema. "See on selline poliitikategemise viis, mida võiks riigikogu seinale kirjutada, et ärge enam nii tehke nagu apteegireformi tehti," tõdes Ojakivi.

"Riigikogu arutelu nii küsimuste kui kaitse poolt oli ülimasendav. Ma olen apteegireformi teemaga ajakirjanikuna ise ka natukene tegelenud ning ma arvan, et ma oleks mõlemalt poolt paremini hakkama saanud. Ja see on tegelikult täiesti kohutav lause mida öelda, sest need inimesed seal ruumis, kus on 101 inimest, peaksid seda teemat teadma minust kordi ja kordi paremini," lisas Šmutov.

Lisaks rääkisid ajakirjanikud saates ka koroonaviirusest, Tallinna linnavalitsuse ja Tallinki omanikfirma Infortari kokkuleppest linnahalli renoveerimiseks ja uue reisisadama ehitamiseks ning põgusalt ka Rally Estonia ärajäämisest.