Karl Soonpää päevik 15. märtsil 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 15. märtsil 1940 oma päevikusse:

15. märtsil. Lehtedes palju sõnumeid Vene–Soome rahu asjus. Nagu selgub, oli liitlastel laiad plaanid sõja kandmiseks Põhjamaadesse. Korpused valmis. Kriipsu tõmbas aga läbi viivitamine. Bis dat, quis cito dat [kes kiiresti annab, annab kahekordselt] – seda Rooma vanasõna nad ei võtnud arvesse.

Nüüd vabandavad, et Soome pole nende poole vormiliselt abi saamiseks pöördunud. Ometi nii Kallio, Mannerheim kui Ryti mitu kord, isegi raadios, kutsusid abi (seda märgib nüüd ka Tanner).

Piinlik näib olevat Rootsil, kes sügisel õhutas Soomet sõtta, nüüd aga Saksa ähvardusel keeldus liitlaste abivägede läbilaskmisest. Petsamo kaudu viimastel raske tulla, kuna käre talv selle kõvasti kinni külmetas.

Sakslased ütlevad, et Vene–Soome rahu kõigutab usaldust Inglise lubadustesse: see on neljas väikerahvas, kes nendele ehitades on kahju kannud (Austria, Tschehhi, Poola).

Arusaamata on Soome usk Skandinaaviasse. Just äsja jättis Rootsi–Norra Soome saatuse hoolde, aga juba nüüd Tanner räägib Põhjamaade vastastiku garanteerimise lepingust.

Ka edaspidi oleks ju Soome see, kes löögi peaks üksinda vastu võtma, kui see tuleb idast. Soome kurbloolus on, et neil rootsi element nii domineeriv (Tanner, Cajander, Mannerheim , Öhquist, Oesch, Walden, Österman, Svinhufvud, Walenius j.n.e.), sõjaväes peaaegu täielikult.

Seepärast – kuigi äsja kõige häbematumalt petetud – ometi ei tunta, et ollaks Balti riik, vaid minnakse jälle Rootsi kintsu kaapima. Kallio ei näidanud ka mingit riigitarkust, kui laskis minna sügisel sõjani. Usun, et Ukko Pekka oleks tema asemel teisiti talitanud. Igatahes oleks ammugi aeg soomlastel virguda Rootsi orjusest ja rind oma kodus ette lüüa.

Peaks ometi leiduma soome verd juhte, et kord rootslastest lahti saada, kuigi juhtide suhtes näib sääl valitsevat suurem põud kui meil. Igatahes peaksime jälle Soomega looma tihedad kaubanduslikud sidemed. Ka see, et meie olukord Vene suhtes on analoogne, peaks sidemeid üle lahe nüüd tihendama.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: