"Laulu- ja tantsupeo traditsioonide hoidmiseks viime sisse koori- ja rahvatantsujuhtide ning orkestrijuhtide palgatoetuse riikliku süsteemi, mis on eelduseks, et need väärikad ametid oleks ka tulevikus populaarsed ja et meil jätkuks ka tulevikus heal tasemel koore, tantsurühmi ja orkestreid," rääkis Lukas ERR-ile.

Lukas lisas, et kuna humanitaaria kui teadusvaldkond ei ole saanud viimastel aastatel teadusrahastuses oma tähenduse väärilist rahastust, loob ministeerium rahvusteaduste toetuseks riiklikud programmid eesti keele ja kultuuri uurimiseks ja arendamiseks.

Need jaotuvad omakorda Eesti keele, ajaloo ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringute toetamise programmiks, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamise programmiks ning Eesti kirjandusklassika uurimise, väljaandmine ja vastavate tähtpäevade tähistamise programmiks.

Samuti soovib kultuuriministeerium tõsta Eesti filmiloomingu riikliku rahastamise tõusu. "Vahepealsetel aastatel said filmitegijad lisaks riiklikule iga-aastasele rahastusele ka suuri summasid Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva programmi tellimustest. Nende ärajäämisel tekiks rahastuses tagasilöök. Et seda ei tekiks, tuleb suurendada vastavalt iga-aastast rahastust. Eesti kinopublik armastab meie oma filme, tase on hea, laskem sel jätkuda," lausus Lukas.

Lukas märkis veel, et kultuuriministeerium seisab ka kultuuritöötajate palgatõusu eest, eesmärgina viia kõrgharidusega kultuuritöötaja palga alammäär vabariigi keskmise palga tasemele.

"Taotleme lisarahastust ka muudele, juba olemasolevatele programmidele," ütles Lukas veel.

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja rõhutas, et valitsus arutab kõiki taotlusi ning milleski pole lepitud kokku enne, kui pole saavutatud kokkulepet kõigi vajaduste lõikes.

Valitsus alustas esmaspäevasel kabinetinõupidamisel riigi eelarvestrateegia (RES) 2021-2024 sissejuhatava aruteluga.