"Pealtnägija": teetülide põhjus pole vaid kohalike jonn, vaid ka valdade kunagine valearvestus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tagastamise ja erastamise käigus läks Eestis erakätesse suur hulk teelõike, mis samal ajal on avalikus kasutuses. Igal aastal algatatakse teetülidega seoses keskmiselt ligi 50 uut kohtuvaidlust, kuid põhjus ei ole ainult kohalike jonn, vaid ka omavalitsuste kunagine valearvestus.

Idüllilises ja ajaloolises Pudisoo külas Lahemaa rahvuspargi alal elab umbes 50 inimest. Ühel päeval kaks aastat tagasi otsustas Rätsepa kinnistu omanik Kaili-Helina Kolts sulgeda enda maad läbiva Kaldaaluse tee, mille taga on omakorda seitse majapidamist, vahendas "Pealtnägija".

Kui esialgu lubas tee sulgeja teemat "Pealtnägijale" kommenteerida, siis pärast pikemaid läbirääkimisi siiski sellest keeldus. Seepärast vahendas saade kinnistu omaniku Kaili-Helina Koltsi seisukohti kirjade, telefonivestluste ja kaks aastat tagasi Kuusalu kohalikule filmikroonikule antud kommentaari kaudu.

Väikese koha väiklasi vimmakiskumisi ja juuksekarva poolitamist on selles tülis ohtralt, kuid on fakt, et ajaloolise külatee lõik kulges proua Koltsi maal ja see oli avalikus kasutuses vallaga sõlmitud lepingu alusel. Aastal 2017 otsustas naine aga lepingu ühepoolselt üles öelda, tuues põhjuseks, et vald justkui ei hooldanud teed kokkulepitud määral.

"Nad ei vaielnud selle üle üle aasta, aga nüüd, kui ma teatasin, et panen tee kinni, siis nad hakkasid vaidlema. Aga nõue on aegunud," ütles Kolts.

Teeomanik, kes ei taha, et tema maal sõidetakse, võttis omavoliliselt maha tüki RMK metsa ja rajas sinna alternatiivse tee.

"See on kõige hämmastavam ja et läbi Lahemaa rahvuspargi ja - veel enam - läbi sihtkaitsevööndi on rajatud nii-öelda teelaadne moodustis. See tähendab, et seal on maha võetud mõningaid mände ja sõidetud roopad sisse," rääkis Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.

"Kuidas on võimalik, et Lahemaa rahvuspargis keegi võtab väikese kopa ja hakkab lihtsalt teed tegema ilma, et ta oleks saanud kuskilt mingisuguse loa, kooskõlastuse või et sellele järgneks midagi. Siin tõusis küll kogu küla tagajalgadele," rääkis Pudisoo elanik Kairit Tammets.

Külarahva meelehärmi ei tekitanud mitte ainult see, et aastaid kõigi kasutada tee järsku kinni pandi, vaid et Kolts rajas ise looduskaitsealale sihi, mis on vähegi niiskema ilmaga pea läbimatu. Juristiharidusega teemomanik pidas seda piisavaks läbipääsuks, teavitas e-mailiga valda ja naabreid ning pani 2018. aasta alguses enda teeotsa ka füüsiliselt kinni – algul ketiga, hiljem juba kivihunnikuga.

Tüli jätkub kohtus, kuid vald sai esialgse loa tee avada

Vald andis omaniku kohtusse ja sai seniks, kuni sealt lõplik otsus tuleb, esmase õiguskaitse ehk kohus ütles, et omanik peab tee uuesti avama. Seda ta aga ei teinud.

2018. aasta märtsis tellis vald kivihunniku eemaldamiseks ekskavaatori, kutsus kaasa politsei ning läks esialgse õiguskaitse otsust täide viima. Kopa lähendes ajas aga maaomanik oma maasturi lihtsalt risti ette, jäi autosse istuma ja filmis toimunut kaameraga, näidates ühtlasi läbi akna paberil oma sõnumit: "Teil ei ole õigust jõudu kasutada".

Viis tundi väldanud vastasseis lahenes siiski vägivallata. Kolts andis alla ja vabastas läbipääsu. Kopp tõstis kivihunniku ära ja tee oli selleks korraks justkui avatud. Järgnevatel kuudel ja aastatel andis omanik aga igapidi märku, et läbisõit on ebasoovitav – ehitas aia ringi nii, et võõral on mulje, nagu siseneks kellegi hoovi, kus koerad vihaselt hauguvad, rääkimata siltidest, et tegemist on erateega, kuni sõnumini "ära oota hoiatuslasku".

Ühelt poolt ajutine õiguskaitse kehtib ja kohtust peaks ühel hetkel tulema ka lõplik otsus, aga põhjus, miks Pudisoo inimesed "Pealtnägijasse" pöördusid, on see, et tee sundavamise järel algas nende väitel terror – kusjuures mitte ainult nende aadressil, kes vahetult teed iga päev kasutavad, vaid kõigi suhtes, kes sõna võtsid.

"Mulle meeldiks, kui selliseid olukordi võetakse natuke tõsisemalt, et see sõnum ei jääks sellele tasandile, et on alati olnud Andresed ja Pearud ja proovige kuidagi hakkama saada ja reaalset ohtu ei ole. Me ei pea ootama, et midagi päriselt juhtuks. Et inimesed võivadki toimetada nii nagu soovivad ja terroriseerida," ütles Tammets.

Kairit Tammets ei ela vaidlusaluse teejupi taga, aga ka temaga läks asi nii hulluks, et paigaldas autosse enda kaitseks pardakaamera ning veebruari alguses jäi lindile järjekordne seik: hommikul mehe ja lastega kooli sõites nägi ta tahavaatepeeglis Koltsi elukaaslase autot kiirelt enda poole sõitmas. Masin jäi nende sappa hirmutavalt lähedale.

"Möödasõidul tee peale jäi lihtsalt seisma, mistõttu me ei saanud edasi liikuda. Ka seda olukorda on võrdlemisi keeruline lastele seletada, miks see siin praegu aset leiab või mis ikkagi juhtus," ütles Tammets.

Kuna uuesti mööda sõita ei õnnestunud, kulgesid kaks autot väikesel teel teineteise sabas. Kooliminek venis kuni blokeerija lihtsalt alla andis. Sellised kaebused pole ainult Tammetsil.

Ühel detsembri õhtul ilmusid külavanema teeotsale kalmuküünlad. Jaanuari alguses avastas aga Pudisoo elanik Peeter Kapten, et tema aed on kaetud naturaalse väetisega. "See oli koerasitt, mis mulle loobiti aeda," kinnitas Kapten.

Kolts ja tema elukaaslane ei kommenteerinud neid väiteid sisuliselt, vaid ütlesid, et küla terroriseerib hoopis neid – nende maal käiakse räuskamas, valgust akendesse laskmas ja autoga teed blokeerimas.

"Täna ei ole mul millestki rääkida, lihtsalt selleks, et kohust mõjutada, et on olemas üks nõid kuskil Pudisoo külas ja siis on terve kari mehi, kes kannatavad, vaesekesed. Lihtsalt nii kohutavalt kannatavad. Aga ühte ma ikkagi ütleks - kõik need, kes käivad minu kinnistul ja kellele ma olen eelmisel sügisel kirjutanud, et ma tulen ka nende kinnistutele, ma käin edasi, täpselt nii palju kordi kui minu kinnistul käiakse," rääkis Kolts telefonis "Pealtnägijale".

Stressis külarahvas tahaks, et vald otsustavalt sekkuks ja tee näiteks sundvõõrandaks.

Ühes vaidluses on vald jäänud kaotajaks

Põhjus, miks Kuusalu vald loodab Pudisoo vaidluses veel jätkuvalt rahumeelsele lahendusele ja ei ole ennast väga jõuliselt kehtestanud, on osaliselt ka selles, et riigikohtus said nad valusad vitsad Kolgaküla teevaidluses, millest "Pealtnägija" rääkis aastal 2016.

Pudisoost 15 kilomeetri kaugusel Kolgakülas pani autoremonditöökoja omanik Jaan Latik 2016. aastal kinni tema krunti läbiva eratee, mistõttu selle taga elavad inimesed pidid koju pääsemiseks jätma auto kodust eemale või sõitma lihtsa üle põllu.

Kolgaküla juhtumis käitus Kuusalu vald resoluutselt ning kohaldas sundvaldust ehk võttis eratee jõuga avalikku kasutusse. See kõik oli aga ajutine. Praegu on tee Kolgakülas küll lahti, aga tegelikult on seal varem tee sulgenud Jaan Latik saanud õiguse ka riigikohtus, mis tähendab, et kui ta tahab, ta võib selle tee kas või tasuliseks teha.

"Niiviisi lihtsalt väita, et me hakkame sinu kinnistut kasutama teena, ei saa vald käituda, ta peab eelkõige algatama eriplaneeringu, peab kutsuma spetsialisti, kes vaatab üle, kas ja kuidas seda saab kasutada, kas see üldse kõlbab ja nii edasi. Mitte midagi sellist ei ole vald üldse teinud," kommenteeris Latiku advokaat Natalia Lausmaa.

Seega said otsustavaks vormistuslikud vead. Kohtu sõnul oli sundvalduse seadmine sisuliselt põhjendatud, aga viis, kuidas seda tehti, vale ja seepärast jäi õigus Latikule. Kusjuures seadus, mille alusel omavalitsus tee hõivas, on nüüdseks tühistatud, sest sellega oli liiga palju sarnaseid probleeme.

Kuig Latik sai riigikohtus õiguse, siis vaidluste jooksul halvenes tervis, naine koos lastega läks minema ning remonditöökoda sulges uksed. Tema meelest on kaks võimalikku lahendust - vald võtku kasutusele teine sissesõidutee, mis on naabri eraomandis, või ostku tema maa 50 000 euroga välja.

"Selle teejupi pikkus on umbes 50 meetrit. Meie nägemuse järgi see hind, mida härra Latik selle 50 meetri eest soovib, on ülekohtuselt, väga ülekohtuselt kõrge. Me oleme teinud ka omapoolse pakkumise selle teejupi omandamiseks. Selle on Latik tagasi lükanud," rääkis vallavanem Urmas Kirtsi.

Vallaga kokkulepet ei paista ja mõned asjad on jätkuvalt kohtus, mistõttu ei nõustu vald omaniku ja tema advokaadiga, et soovi korral võiks ta tee praegu sulgeda.

Seega, hulk aastaid pärast tüli algust ripub Latiku maa taha jääva 12 majapidamise kohal kujundlikult ikka kirves.

Kolgakülas saadud kohtuvitsad teevad vallajuhi ettevaatlikuks ka Pudisoo juhtumis.

"Eesti on täis avalikus kasutuses teid, mis kuuluvad erakinnistute koosseisu ja kui see juhtum peaks lahenema selliselt, et omanikul on õigus see tee panna kinni meelevaldselt, siis ma usun, et see toob kaasa endaga väga palju analoogseid juhtumeid. Üsna palju, väga palju häda ja viletsust nendele inimestele, kes ei pääse enam ligi oma kodudele," rääkis Kirtsi.

Omavalitsuste valearvestus maareformi ajal annab kohtutele tööd

Kui 1990. aastate alguse maareformi käigus jätsid paljud omavalitsused ühelt poolt protsesside kiirendamiseks ning teisalt teede haldamise ja hooldamise kulude vähendamiseks hulga teid eraomanikele, siis sellest võrsunud vaidlused tekitavad jätkuvalt palju peavalu ja annavad tööd kohtutele.

"Kui algas maade erastamine ja tagastamine, siis oleks iga kohalik omavalitsus pidanud olema valvel ja mitte kunagi, mitte kellelegi andma tagasi või laskma erastada seda maad, mida oli tegelikult vaja mingiks avalikuks kasutamiseks, kas mererannal, jõe rannal, järve rannal või siis ka teemaad," rääkis latiku advokaat.

"Ja kui see viga on ükskord tehtud, siis tuleks nüüd aru saada, et see õnnetu, kellele anti sellel ajal, võib-olla ekslikult lubati erastada või tagastati talle see maa, siis nüüd on see tema omand ja temast ei saa üle sõita niimoodi. Tema on samasugune kinnistuomanik nagu kõik teised," lisas Lausmaa.

Justiitsministeerium tegi "Pealtnägija" palvel satistikat ning selgub, et ainuüksi viimasel neljal aastal on iga aasta algatatud ligi poolsada erateid puudutavat vaidlust.

Kolts Pudisoolt saatis aga "Pealtnägijale" omakorda enda valvekaamera kaadrid, kuidas "Pealtnägija" tema tee peal võttel käis. Koltsi sõnum on, et käigu kõik mööda ebaseaduslikult rajatud metsateed, kusjuures ta proovib teed ka legaliseerida ja loata maha võetud sihile tee rajamiseks on saanud tagantjärele heakskiidu isegi RMK-lt ja keskkonnaametilt, mis on omaette kõnekas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: