"Pealtnägija" on korduvalt kajastanud eratee omanike konflikte naabritega. Viimati tänavu märtsis rääkis saade teevaidlusest Kuusalu vallas Pudisool, kus eratee sulgemise tõttu olid ära lõigatud seitse majapidamist. Kaks nädalat tagasi jõudis see vaidlus riigikohtus lõpule ja kokkuvõttes anti õigus ikkagi tee sulgejale.

Väikeses Pudisoo külas sulges Rätsepa kinnistu omanik tema maad läbiva eratee, mille taga oli seitse majapidamist. Ajalooliselt sealt kaudu jooksnud ja moodsal ajal Kaldaaluse tee nime saanud lõik oli avalikus kasutuses vallaga sõlmitud lepingu alusel. Kuid 2017. aastal ütles maaomanik Kaili-Helina Kolts selle ühepoolselt üles põhjendusega, et vald justkui ei hoolda teed kokkulepitud määral, ja aasta hiljem tõmbaski keti ette.

Samal ajal rajas Kolts krundi kõrvale RMK maale ja Lahemaa rahvuspargi alale alternatiivse metsatee, mille eest talle määrati isegi trahv 440 eurot.

2018. aastal, kui vald läks Koltsi vastu kohtusse, saavutas vald esmase õiguskaitse korras tee taasavamise. Kuna Kolts ei allunud, toimuski omalaadne piiramine, kus võeti appi nii politsei kui ka traktor, aga saadi tee siiski jälle lahti.

Õli valas tulle, et naabrite sõnul kiusasid Kolts ja tema elukaaslane kõiki, kes julgesid teesulgemise vastu sõna võtta. Blokeeriti äkkpidurdusega autosid, lasti üleaedsete akendesse tulesid või kaeti naabri aed väljaheidetega, esitati ohjeldamatult kaebusi. Ainuüksi viimase kahe aasta jooksul kutsuti politsei kohale suhteid klaarima üle 20 korra.

See juhtum pole aga kaugeltki ainus - Kuusalu vallal on kaelas mitu sarnast tüli ja üle Eesti jõuab kohtusse iga aasta ligi 50 sarnast teevaidlust.

"Eesti on täis tegelikult avalikus kasutuses teid, mis kuuluvad erakinnistute koosseisu ja kui see juhtum peaks lahenema selliselt, et omanikul on õigus see tee panna kinni meelevaldselt, siis ma usun, et see toob kaasa endaga väga palju analoogseid juhtumeid. Üsna palju, väga palju häda ja viletsust nendele inimestele, kes ei pääse enam ligi oma kodudele," rääkis Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kevadel.

Kevadise saate järel läks mölluks - veel samal õhtul, kui televiisorist tuli "Pealtnägija", kutsuti jälle politsei, sest Rätsepa kinnistu elanik sõitis naabri hoovi ja väidetavalt ähvardas inimesi, kes saates rääkisid. Järgnevatel kuudel nõudis Kolts enda väidetava laimamise eest kahjutasu nii naabritelt kui ka näiteks vallavanem Urmas Kirtsilt, kes selle tõttu loobuski uuest intervjuust ja saatis enda asemel advokaadi.

"Ta on lubanud, jah, kõik, kes tema vastu on esitanud mis tahes viisil valeväiteid või teda mistahes viisil diskrimineerinud - võib-olla see pole ka õige sõna -, kohtusse kaevata," ütles Kuusalu valla advokaat Rivo Kaldvee.

Näiteks esitas maaomanik Kolts kaebuse ka "Pealtnägija" vastu, väites, et tema ei ole (tee tegemiseks) metsa langetanud. /.../ Ise on ta aga varem tunnistanud, et rajas uue tee, selleks juuris välja puid ja kooris maapinda, aga nüüd raiub, et pole puid langetanud.

Kohus andis teesulgejale õiguse

Läbi suve oli Koltsi koduõue läbiv tee siiski avatud ja rahvas käis tema akna tagant läbi hoolimata pidevast kisklemisest, kuid siis hakkasid ridamisi tulema erinevad kohtulahendid, mis tipnesid 13. oktoobril riigikohtu halduskolleegiumi määrusega. Keerulised juriidilised tekstid kokkuvõttes: Kolts seljatas nii valla kui ka naabrid.

Lühidalt ütlevad kohtuotsused, et teed sulgenud maaomanikul oli õigus ja vald kasutas seda teed aastaid ilma lepinguta. Praegu on värav teel ees ja tagatipuks on Koltsi õigus saada nende aastate eest, millal seda teed ebaseaduslikult kasutati, rahalist hüvitist.

"Eraomand on püha ja puutumatu, aga mitte nii püha ja puutumatu, et üle maatükki ei võiks käia avalik tee. Ja omanik peab aru saama, et ka naabrid peavad oma koju pääsema - prügiauto peab saama sõita. Ja valla asi on need olukorrad lahendada, otsustada, kus on kõige mõistlikum avaliku huvi seisukohast avaliku tee kulgemine. /.../ Kui ka leping peaks olema lõppenud, aga endiselt kehtib edasi avalike teede nimekiri, siis see ei anna vallale õigusi juurde tsiviilõigussuhtes omanikuga, aga igaühe õigused kehtivad sellele vaatamata edasi," selgitas riigikohtunik Ivo Pilving.

Pilving ja tema kolleegid ütlevad antud kaasuses, et asi ei ole selles, et eraomand kaalub üles inimeste õiguse pääseda oma koju. Riigikohtu meelest tegi vald asjaajamises taktikalise vea, kui Kolts teatas lepingu üles ütlemisest - siis saanuks seada sundvalduse.

"Kõige üldisemalt nende vaidluste tulem oli see, et kohalikul omavalitsusel on küll õigus määrata teid, ka erateid avalikuks kasutamiseks, aga selleks peab eelnevalt olema tee omanikuga kas kokkuleppe või olema seatud sundvaldus," ütles Pilving.

Asja teeb veel segasemaks see, et Kaldaaluse tee on endiselt avalike teede nimekirjas ning riigikohtuniku sõnul saab iga inimene minna individuaalselt Koltsi vastu kohtusse ja nõuda sealt läbipääsu. Kohalikud ei tea, kas sellise soovituse peale nutta või naerda.

Vald tunneb end nurka surutult

Valla vaates on riigikohus teinud kaks vastandlikku otsust. Nimelt seadis vald ühes sarnases teetülis Kolgakülas sundvalduse, teeomanik kaebas kuni riigikohtuni ja omavalitsus kaotas. Kuusalu vald tunnistab, et on nurka surutud.

"Praegu on näha, et sellisel juhul justkui võikski üsna süüdimatult oma tee kinni panna ja kohalikul omavalitsusel on üsna raske selle vastu võidelda," ütles Rivo Kaldvee.

Kuna vald tunneb end nurka surutult, siis ei jää midagi muud üle, kui legaliseerida ehk ehitada välja ebaseaduslikult RMK maale rajatud teed. Kui plaanid peavad, saab sellest uus külatee, mis omakorda loob Kuusalu vallas halduspraktika.

"Niimoodi tekib halduspraktika ja see tähendab seda, et kui kuskil mujal peaks veel samamoodi juhtuma, siis sellel uuel maaomanikul kuskil mujal selle sama valla sees, mitte mujal Eestis, oleks õigus nõuda enda suhtes võrdsete tingimuste kohaldamist ehk siis samasuguse halduspraktika kohaldamist ja samamoodi tee ehitamist kuskilt alternatiivsest kohast. Kui see muidugi võimalik on. Selles mõttes on see libe tee, võib tekitada uusi vaidlusi ja probleeme," rääkis Kaldvee.

"Eks see annab totra signaali kogu Eesti rahvale - kui tahad midagi, tee ära, käi ja protsessi ja protsessi ja lõpuks siis ametnikud löövad käega, ütlevad, et ahh, see on juba tehtud, las ta siis olla ja ongi kõik," leidis ka Pudisoo elanik Peeter Kapten.

"Pealtnägija" pakkus ka Kaili-Helina Koltsile võimalust saates sõna saada esineda, kuid ta keelas isegi enda igasuguse tsiteerimise, kuniks tema etteheited varasema "Pealtnägija" loo osas on lahendatud. Samal ajal salvestas ta saatemeeskonna viibimist territooriumi lähistel ja postitas sotsiaalmeediasse: "Vaatamata sellele, et "tõde tõusis ja vale vajus" on ikka ajakirjandus silmaklappidega ning püüab .... midagi tõestada, mida ei ole."

Et Kuusalu vald on hädas, näitab ka see, et ka analoogses Kolgaküla teevaidluses on taas punnseis - vald tahtis külarahvale rajada uue alternatiivse tee üle põllu, sai selleks enamiku vajalikke nõusolekuid kätte, kuid asi takerdus, sest maanteeamet ei saa reeglitest tulenevalt anda luba selle liitmiseks maanteega.

Kuna inimesed nõuavad aga koju pääsemist, siis ei osanud ahastuses omavalitsus teha enam midagi muud, kui kruusatee lihtsalt valmis ehitada ja liita ebaseaduslikult ka sealse maanteega.

Igas vaidluses on oma nüansid, aga kokkuvõttes annavad need näited veel hoogu teesulgejatele üle Eesti.

"Mida ma kindlasti ei soovita, on jõu kasutamine, omavoli, kivide veeretamine ja kettide paigaldamine. Omavoli tavaliselt tuleb inimesele kaude tagasi ja kedagi õnnelikuks ei tee. Kui läbirääkimised ei aita, siis aitab inimest Eesti vabariigis kohus," ütles Pilving.

"Kui nii laias laastus võtta, siis Eesti kõige suurem viga on see, et liiga palju on lolle. Ja ongi kõik. See ongi see meie suur viga - miks neid nii on palju, et ma ei tea, see on juba küsimus geneetikutele, et las valgustavad siis rahvast, miks see protsent nii kõrge on. Eks ma ootan kohtukutset, see ongi kõik," kommenteeris Kapten.