Keskkonnaamet andis eriloa küttida märtsi lõpuni veel kaheksa hunti, sest hundijahi hooaeg lõppes laupäeval ja lubatud 86 hundist jäi küttimata 22, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Hundijahi lube annab keskkonnaamet piirkondades, kus hundid siiani kahju tekitavad. Eriload kaheksa hundi küttimiseks kehtestas keskkonnaamet Harju ja Rapla maakonnas.

Viimastel aastatel on hundid rohkem koduloomi murdnud kui varem. Sealjuures torkab silma murtud koerte arv. Keskkonnameti hinnangul murravad koduloomi karjast eraldunud noored, kogenematud hundid.

"Jäävad sellised üksikud noored hundid, kes ei oska hästi käituda ja hälbivad normaalsest käitumisest, siis võib tulla ette koerte murdmisi. Ja ka sel aastal oli näha, et kolmes piirkonnas oli meil rohkem koerte murdmisi," selgitas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Eesti Jahimeeste Seltsi andmetel on hundid sel jahihooajal murdnud üle 30 kodukoera ja kümmekond jahikoera. Rootsi jahimehe Tommy Berglundi jahikoerale paigaldatud kaamera filmis kokkupõrget huntidega. Et koer Klara kandis kaitsevesti, elas ta huntide rünnaku üle.

Eesti jahimehed on tänavuse aasta kuulutanud jahikoera aastaks ning taotlevad keskkonnaministeeriumilt huntide poolt murtud jahikoerte kompenseerimist.

"Et ka jahil hukkumise korral kompenseeritaks ka jahikoeri, kes on jahil ja täidavad näiteks seakatku ülesandeid, mis on riigi poolt meile käsuna antud," ütles seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Riik kompenseerib näiteks karjapidajatele 50 protsendi ulatuses ennetustöid - karjakoera ostu või tarade ehitust. Looduskaitseseaduse muudatuses on selle jaoks ette nähtud 9000 eurot praeguse 3000 euro asemel.