"Elupaigadirektiivis ette nähtud teatavate loomaliikide range kaitse hõlmab ka
isendeid, kes lahkuvad oma looduslikust elupaigast ja satuvad inimasustusega alale," öeldakse kohtu otsust vahendavas pressiteates.

Otsuse ajendas Rumeeniast laekunud taotlus. Seal püüdsid loomakaitsjad 2016. aastal eelneva loata kinni hundi, kes käis kahe elupaigadirektiivi alusel kaitstava maa-ala vahel asuva küla maadel. Loomakaitsjad tahtsid kinnipüütud hundi kaitsealale vedada, kuid see ei õnnestunud ja hunt põgenes.

Hundi sobimatutes tingimustes püüdmise ja vedamisega seotud rikkumiste kohta esitati kuriteokaebus. Sellest lähtuvalt esitas Rumeenia kohus Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, mille raames soovib teada saada, kas EL-i elupaigadirektiivis ette nähtud sätted on kohaldatavad looduslike huntide püüdmise suhtes linnastu läheduses või kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.

Euroopa Kohus otsustas, et kuna hundi looduslik levila on suurem kui talle ametlikult ette nähtud looduskaitseala, tuleb teda kaitsta ka vastavalt laiemal alal, kaasa arvatud inimasulates.

"Elupaigadirektiivis ette nähtud kaitsel ei ole piiranguid ega piire, mistõttu ei saa
asuda seisukohale, et kaitstud loomaliigi looduslik isend, kes on inimasustusega ala läheduses või sel alal, kes liigub sellise ala kaudu ühest kohast teise või sööb inimeste toodetud ressursse, on loom, kes on lahkunud oma "looduslikust levilast". Seda tõlgendust kinnitab metsloomade rändliikide kaitse konventsioonis toodud määratlus, mille kohaselt katab liigi "levila" kõik alad, mida see liik läbib," öeldakse kohtu otsuses.

Euroopa kaitsealustes metsades ja mägedes on huntide arvukus hakanud viimasel ajal kasvama ja sestap tuleb ette ka konflikte inimestega. Otsusest järeldub, et hundi võib kinni püüda ja ümber asustada vaid tingimusel, et vastava riigi võimud on lubanud EL-i direktiivi erandi teha, tõdeb uudistegentuur AFP, mida vahendas BNS.

Eestit otsus ei puuduta

Eesti suhtes kehtib huntide kohtlemise osas Euroopa Liidu direktiivi erisus, mis lubab meie jahimeestel novembrist veebruari lõpuni kestval jahihooajal teatud arvu hunte küttida, ütles keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.

"Euroopa Liiduga liitumisel sai Eesti hundi ranges kaitses erandi. Eesti hundipopulatsioon on välja arvatud loodusdirektiivi IV lisast, mille alusel tuleb liike rangelt kaitsta ja lisatud V lisasse, kus säästev majandamine on lubatud," ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Möller pressiesindaja vahendusel.