Sügisel levis sotsiaalmeedias turvakaamera video kahe koera ja kolme hundi kohtumisest Raplamaal. Kõik kohtumised nii rahulikult ei lõpe. Priit Tasane kaotas kuue ja poole aasta vanuse Lääne-Siberi laika Kose jahiseltsi alal. Koer võttis põdrajälje ja sattus huntide peale. Pool tundi hiljem leiti, mis järgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lääne-Siberi laikasid kasvatab Tallinna külje all Vaidas elav August Kuuse. Siinkandis juhtuski eelkirjeldatud lugu. August Kuuse arvab, et paljud jahimehed koeri omapead metsa enam ei luba.

"Väikeulukitest - kährik, nugis, tõuseb kohe arvukus, sellepärast et paljud mehed löövad käega. Keegi ei lähe neid enam püüdma. Kui koerad lähevad sinust suures metsas juba kaugele, nagu nad peavad käima, ja juhtub hundikari seal olema - siis on see koer läind," rääkis Kuuse.

Tihemetsa Jahiseltsi esimees Väino Lill räägib, kuidas kolm hunti ründasid metsas taksikoera peremehe silme all.

"Õnneks jäi koer ellu. Sest peremees oli üsna lähedal. Ja õnnestus hundid minema hirmutada. Küll relva abil," rääkis Lill.

Keskkonnaamet ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Rapla,- Jõgeva- ja Järvamaal on hundid ametile teadaolevalt murdnud 16 koera, ehkki viimastel aastatel on hunte vähem. Kahjustuste arv on paarisajalt 50 võrra vähenenud. Lambaid on vähem murtud.

"Koerte murdmised on viimasel paaril aastal hoopis kasvanud. Miks hundid nüüd koeri murravad, seda on raske öelda. Siin on piirkonniti erinevad põhjused olnud. Ilmselt on see saak neile oluliselt lihtsam olnud kättesaadav. Teatud piirkondades ka huntide väärastumine toiduobjektide suhtes. Sest toidunappust huntidel täna ei ole," rääkis Keskkonnaameti Jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Jahimehed arvavad, et hunte on tegelikut rohkem kui loendustulemused näitavad. Ja nad on iseloomu muutnud.

"Aga et inimestele lähedale ja metsas jahil olles koeri murravad, siis sellist asja ei ole varasematel aegadel minu 35-aastase jahistaaži jooksul ma ei mäleta, et jahikoeri oleks niimoodi murtud," sõnas Väino Lill.