Sotsiaalministeerium kavandab eelnõu, mille järgi hakkaks töötuskindlustushüvitist saama ka need inimesed, kes vabatahtlikult töölt lahkuvad. Samas pole selge, kui suurt hüvitist nad saama hakkavad. Kui vabatahtlikult lahkujatele makstaks sama suurt hüvitist kui koondatutele, läheks see maksma aastas 100 miljonit eurot.

Helme sõnul võib selle hind olla ka rohkem kui 100 miljonit eurot. "See võib isegi suurem olla. See sõltub väga palju sellest, kuidas seda teha, sest variante on palju. See võib olla 60 miljonit, see võib olla 200 miljonit," ütles ta valitsuse pressikonverentsil ERR-ile.

"Töötuskindlustus on nime poolest kindlustus, mis peaks kindlustama ootamatuks ja ettenägematuks juhtumiks. Kui me laiendame töötuskindlustuse makset hoopis teistsugusele meetodile, siis me tegelikult kogu kontseptsiooni põhimõtteliselt muudame. Me võime seda arutada, aga sellisel kujul, et me lihtsalt väljamakseid suurendame, laiendame seda õigust, minu silmis mõistlik ei ole. Kui raha paistab üle jäävat, siis võiks makse määra langetada," kommenteeris Helme.

Kiik: see on sotsiaalse õigluse küsimus

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) lisas, et meetme maksumus sõltubki sellest, kuidas see lahendatakse.

"Kõik need asjad on praegu läbi rääkimisel tööturu osapoolte, erinevate ministeeriumite vahel. Ühtegi otsust hetkeseisuga langetatud ei ole. Meie soov ja siht on laiendada kaitstute ringi, kuna täna on väga suur osa inimesi, kes maksavad küll töötuskindlustuse makset, aga tegelikult nende hüvitisi raskes olukorras ei saa," lausus Kiik. "See on sotsiaalse õigluse küsimus," lisas ta.

"Kindlasti me ei räägi nii suurest kulust nagu 100 miljonit eurot, me räägime siiski lahendustest, mis jääksid tänase maksemäära raamesse, ehk 2,4 protsenti kokku," rääkis Kiik.

Kiige sõnul saab seadusemuudatus jõustuda kõige varem 2022. aastal.