Erakonnad valmistuvad tasapisi valimisteks ja laupäeval kogunes kongressile Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE. Partei juhiks valiti taas Martin Helme ja presidendikandidaadina kinnitati Mart Helme. Erakond jätkab tuttaval suunal, lubades majanduse elavnemist inimeste käekäiku parandades.

"Oluliselt tuleb makse langetada, nii tarbimismakse, need on aktsiisid, need on käibemaks. Automaksu kaotame kindlasti ära koos registreerimistasuga, aga kõige tähtsam on saada odavaks elekter ja kütus. Siis hakkab ka majandus kasvama," lausus Martin Helme.

Erakond Parempoolsed tutvustas laupäeval volikogul samuti oma valimisprogrammi põhimõtteid. Partei esimees Lavly Perling ütles, et nende eesmärk on viia riigieelarve tasakaalu, kuid esmalt tuleb alandada käibe- ja tulumaksu.

"Käibemaksu alandamine 20 protsendini ja tulumaksu alandamine 18 protsendini. Need on väga selged protsendid, mis meil on kirjas. Täna on arutelul käibemaksu samm-sammult alandamine üks protsent aastas," lausus Perling.

Kuigi riigi tulud sellest hoopis väheneks ja eelarve tasakaal kaugeneks, on Parempoolsete lahendus reformides, millega lõpetataks kõigile makstavad toetused ja külmutataks muuhulgas pensionid.

"Me räägime tervikuna avaliku sektori kulude külmutamisest. Me räägime sotsiaalriigi mudelist lahtisidumisest, mis eeldab väga jõulisi reforme sotsiaalsüsteemis, haridussüsteemis ja tervishoiusüsteemis. Jällegi, inimeste suurem osalus, inimeste suurem vabadus, rohkem erasektorit lubada nendele turgudele. Sest fakt on see, et vananeva ja väheneva rahvastiku tingimuses, kui me ei tee neid suuri muutusi, siis poliitikud valetavad inimestele, et kuskil on raha, mida järjest juurde pannes on jätkuvalt võimalik pakkuda neid teenuseid. Ei ole," rääkis Perling.

"Riik on rohkem, kui ainult eelarvetasakaal. Üks on iive. Kui me sündivust tõusule ei saa, siis kõige tegemine, muuhulgas eelarve tasakaalu tagaajamine, on mõttetu," märkis Helme.

Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant ütles, et valijaid kõnetab rohkem ikka oma käekäik kui riigieelarve tasakaal. Mõlema erakonna kahjuks on asjaolu, et tuntud poliitikuid on neis vähe.

"EKRE jaoks muutus see probleem suuremaks, kui neilt suur hulk inimesi ära läks. Aga nad on riigikogus siiski esindatud ja seal on mitmeid inimesi, kes paistavad niivõrd-kuivõrd silma. Ma arvan, et Parempoolsetel on olukord palju keerulisem," lausus Jaagant.

Emori andmetel oli maikuus EKRE toetus 13,9 protsenti, Parempoolsetel 8,5 protsenti.

"EKRE probleem on see, et miks nemad, kui on olemas näiteks Isamaa või Keskerakond. Parempoolsetel on selle võrra võib-olla lihtsam, et paistab, et mingi hulk inimesi on otsustanud, et nad Reformierakonda ei taha enam valida," ütles Jaagant.