Palm: Eestis on väljaspool kodu einestada varsti kallim kui Münchenis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1583484840000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles tarbijahinnaindeksi tõusu kommenteerides, et suurimad mõjutajad olid riietuse, jalatsite ja toiduainete hinnad ning väljaspool kodu on süüa ülikallis - varsti maksab see Eestis juba rohkem kui Münchenis.

Palm rääkis ERR-ile, et hinnatõus oli ootuspärasest kiirem.

"Üldine surve Euroopas on hindadele suhteliselt nõrk ja Euroopas mõjutavad seda kõige rohkem energia hinnad, mis hoiavad inflatiooni madalamal. Teatavasti euroala inflatsioon kahanes jaanuari 1,4 juurest 1,2 protsendile," lausus ta.

Jaanuar oli Palmi sõnul selles osas erakordne, et esimest korda oli Eestis hinnakasv sama madal kui Saksamaal - aasta baasil 1,6 potsenti.

"Eesti hinnakasv jäi esmakordselt alla EL-i keskmise, see on väga hea tulemus. Me vajame mõõdukamat hinnakasvu, see jätab tarbijatele rohkem raha kätte," sõnas peaökonomist.

Eesti puhul tõi ta suuremate hinnamõjutajatena välja riietuse ja jalatsid, mille sesoonne müük lõppes. Need tegurid koos toiduainetega kerisid hinda ülespoole.

"Aga söömine väljaspool kodu on ülikallis," tõdes Palm. "Varsti on Münchenis see juba odavam. Kindlasti on juba odavam juua seal kohvi Raekoja platsis kui meie Raekoja platsis."

Eesti suur väljakutse ongi tema hinnangul see, et hoida hinnad euroala keskmisele lähemal.

Statistikaameti teatel olid Eestis eelmise aasta veebruariga võrreldes kaubad 2,0 ja teenused 1,8 protsenti kallimad.

Hinnatõus peaks sel aastal tulema mõõdukas

Swedbank prognoosib selleks aastaks kaheprotsendilist hinnatõusu. Keskmine palk ja pensionid kasvavad hindadest endiselt oluliselt kiiremini. Keskmine netopalk tõuseb sel aastal panga hinnangul viis protsenti.

"Maailmamajandust raputav koroonaviirus mõjutab ka erinevate kaupade ja teenuste hindu. Kuna nõudlus kukub ilmselt rohkem kui pakkumine, peaks üldine hinnatase, eriti teenuste vallas, pigem alanema," ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Neljapäeval avaldas pank kaks riskistsenaariumi, kus prooviti hinnata koroonaviiruse mõju meie piirkonna majandusele. Koroonaviiruse negatiivne mõju Eesti majanduskasvule jääb nende kahe stsenaariumi järgi sel aastal 0,3 ja 1,0 protsendipunkti vahele.

"Tegemist on U-kujuliste stsenaariumitega, mis tähendab, et koroonaviiruse negatiivne mõju jääb praegu teadaoleva info põhjal pigem lühiajaliseks. Samas tuleb arvestada, et need riskistsenaariumid on seotud suure ebamäärasusega, kuna viiruse levikut on raske ennustada," lisas Elmik.

Nafta madal hind Eesti kütusehindades täielikult ei peegeldu

Ka rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas prognoosis, et arvestades viimase aja negatiivseid sündmusi väliskeskkonnas, sooja talve mõjusid ja administratiivsete tegurite hinnalangust, kujuneb inflatsioon tänavu mullusest aeglasemaks.

Ta märkis, et koroonaviiruse leviku ja sellega kaasnevate globaalsete kasvuväljavaadete halvenemise tulemusena on nafta hind langenud viimase kahe ja poole aasta madalaimale tasemele.

Samas on see siinsetesse kütusehindadesse jõudnud osaliselt. Võrdluseks oli veebruaris nafta hind eurodes ligi kaheksa protsenti madalam kui aasta tagasi, aga bensiini hind 7,7 protsenti kõrgem kui mullu veebruaris.

Jätkuvalt hoiab elektri hinda madalana soe talv, mis avaldub suurenenud tuuleenergia pakkumises, samas kui tarbimine on tavapärasest väiksem. Selle tulemusena oli elektri börsihind veebruaris nelja aasta madalaim ning majapidamistele 13 protsenti odavam kui aasta tagasi.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: