Kagueestlased tahavad valitsuselt lihtsustatud idapiiri ületust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigipiiri tähis
Riigipiiri tähis Autor/allikas: Mirjam Nutov/ERR

Kagu-Eestis elab tuhandeid inimesi, kelle omaste hauad asuvad teiselpool piiri Venemaal. Kuivõrd Venemaa ei väljasta neile mitmekordseid tasuta viisasid, soovivad Põlva ja Võru maakonna elanikud, et Eesti sõlmiks idanaabriga piiriäärsete elanike liikumise lihtsustamise lepingu.

2009. aastast on jõus kokkulepe, mille tulemusena koostati kaks korda aastas Põlva ja Võru maakonna elanikest koosnevad nimekirjad ning 2000 inimesele väljastas Vene Föderatsioon mitmekordsed tasuta viisad, millega sai lisaks kultuuriüritustele käia ka omaste haudadel.

Presidendile ja valitsusele saadetus kirjas nendivad setude esindajad, et viimastel aastatel see süsteem enam rahuldavalt ei tööta. Kui näiteks 2015. ja 2016. aastal sai tasuta kultuuriviisad nimekirjade alusel vastavalt 1929 ja 1964 inimest, siis 2017. aastal juba vaid 1309 ja 2018. aastal 641.

Kirja autorid märgivad, et Eestis elab tuhandeid inimesi, kelle omaste hauad, usulistel ja perekonnaloolistel põhjustel olulised paigad asuvad teisel pool kontrolljoont. "Meie kultuuri üks olulisi aspekte on soov külastada omaste haudasid, usuga seotud olulisi paiku, tutvustada uutele põlvkondadele perekonna kunagisi kalleid paikasid. Paraku on paljudel inimestel see pea võimatu, sest see eeldaks võimalust saada pikaajalisi mitmekordseid Vene Föderatsiooni viisasid," seisab kirjas.

Kagu-Eesti elanike olukord on aasta-aastalt tasuta viisa saamisel halvenenud ning nimekirjade alusel pikaajaliste tasuta viisade väljastamine enam ei toimi ning põhjus on venelaste väheses huvis asjaga tegelda.

Näiteks tuuakse, et üha harvem saavad kultuurikollektiivide liikmed viisa aastaks, mitmeaastaseid viisasid antakse haruharva. Veelgi keerukam on nende inimeste olukord, kelle omaste matmispaigad on Venemaal Petseri rajoonis – nemad saavad üldjuhul vaid ühekordse viisa. Olukorra muudab veel keerukamaks asjaolu, et paljud kalmistud asuvad Venemaa piiritsoonis ning kalmistu külastamiseks tuleb taotleda lisaks veel piiritsooni luba.

Kirja saatjad, kelle hulgas on Setomaa vallavolikogu esimees ja Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem, leiavad, et Põlva ja Võru maakonna inimeste jaoks oleks lahendus, kui Eesti ning Venemaa sõlmiksid kahepoolse piiriäärsete elanike liikumise lihtsustamist käsitleva lepingu, nagu on teinud Norra, Läti ja Poola.

Valitsus otsustas 2008. aasta oktoobris, et kuna piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuse toonane kord ei olnud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, toimus alates 2009. aasta jaanuaris üleminek tavalisele viisarežiimile. Toona lubas valitsus, et arutab piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuskorra võimalust uuesti siis, kui on selgunud naaberriikide kogemused.

Eesti kompenseerib praegu küll sugulaste või nende matmispaikade külastajatele viisade menetlustasud, kuid seda vaid 70 euro ulatuses aastas. Kuivõrd haudade külastamiseks saab vaid ühekordse viisa, haudu aga tahetakse külastada tihemini, soovitakse, et viisade taotlemise kulude kompenseerimist suurendataks.

Pikaajaliste viisade saamise halvenemist illustreerib ka see, et kui 2014. aastal sooviti riigilt viisataotluste kulude kompensatsiooni kokku 29 000 euro eest, siis 2019. aastaks oli summa tõusnud üle 50 000 euro.

Märtsi lõpus toimub riigihalduse minister Jaak Aabi juhitava Kagu-Eesti piirialade elanike probleemide lahendamiseks moodustatud komisjoni koosolek.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: