"Väga paljud Venemaa kodanikest viisataotlejad on saanud keeldumise seetõttu, et neile kohaldatakse sanktsiooni. Näiteks viisat on võimalik taotleda neil, kelle alanejad ja ülenejad sugulased elavad Eestis püsivalt, menetluse käigus aga selgub, et külastatavad isikud ei ela Eestis, vaid kolmandates riikides," selgitas Vene kodanikele viisa väljastamisest keeldumise kõrget protsenti välisministeeriumi pressiesindaja Anna Tisler-Lavrentjev.

Ta viitas ka sellele, et valitsus kehtestas 8. aprillil 2022 sanktsiooni Venemaa ja Valgevene kodanikest viisataotlejatele ning täiendavad piirangud jõustusid 18. augustil.

Schengeni viisainfo süsteemi kohaselt lükkas Eesti eelmisel aastal Moskva peakonsulaadis tagasi 21,6 protsenti viisataotlustest. Rootsil oli sama näitaja 30,8 protsenti ning Austria konsulaadis Murmanskis 27,8 protsenti. Tšehhil Moskvas 25 protsenti, Maltal 24,5 protsenti, Norral 24,0, Saksamaal Moskvas 23,1 ja Peterburis 20,0 protsenti, Sloveenial 22,5 protsenti.  

Samas oli Eesti Pihkva ja Peterburi konsulaarpunktides sel perioodil, kui need veel lahti olid, viisa väljastamisest keeldumiste osakaal vastavalt 6,6 ja 7,3 protsenti. Peterburi peakonsulaat ja Pihkva kantselei suleti mullu 6. mail, see tähendab, et need töötasid eelmisel aastal ainult neli kuud, millest kaks kuud oli pärast Venemaa täiemahulise sõja algust.

Eesti saatkonnas Valgevenes oli küll Schengeni viisast keeldumiste osakaal ainult 5,4 protsenti, aga valdaval osal teistel riikidel oli see veel väiksem, ainult Läti konsulaadis Vitebskis oli keeldumisi 6,7 protsenti kõigist taotlustest.

Egiptuses, Türgis ja Indias on Eesti kõige karmim

Eesti saatkond Kairos lükkas eelmisel aastal tagasi 62,4 protsenti kõigist Schengeni viisa taotlustest, mis oli kaugelt suurim protsent Euroopa riikide seas. Malta keeldus rahuldamast 43,1 protsenti, Slovakkia 42,2 ja Rootsi 29,4 protsenti taotlustest.

Indias jättis Eesti viisa väljastamata 56 protsendile taotlejatele (Malta 45,0, Sloveenia 44,5, Portugal 36,2 protsenti) ning Türgis 52,1 protsendile (Soome 40,6, Belgia 37,7, Läti 33,2 protsenti).

Välisministeeriumi esindaja põhjendas seda viisataotlejate ebausaldusväärsusega.

"Mis puudutab keeldumisi Türgis, Egiptuses ja Indias, siis on probleemiks nendes riikides viisa taotlemisel esitatud reisi eesmärki tõendavate dokumentide usaldusväärsus ning on põhjust kahelda, et sihtkohaks on Eesti, mitte mõni teine Schengeni riik," ütles Tisler-Lavrentjev.

Ta lisas, et ka teiste liikmesriikide poolt menetletud viisataotlustele neis riikides on keelduvate otsuste osakaal kõrge.

Tisler-Lavrentjev viitas, et EL-i viisaeeskirjast tulenevalt saab viisa väljastamisest keelduda, kui tekib kahtlus täiendavate dokumentide ehtsuse või sisu õigsuse kohta või ei ole kavandatava viibimise eesmärgi ja tingimuste kohta esitatud põhjendused usaldusväärsed.

Euroopa riikide kõige suuremad tagasilükkamiste osakaalud olid Rootsi saatkonnal Nigeerias pealinnas Abujas (90,2 protsenti), Maltal Alžeeria pealinnas Alžiiris (85,7) ning Rootsil Liibanoni pealinnas Beirutis (76,1). Kolmveerand viisataotlustest lükati tagasi paljude riikide esindustes.

Schengeni ühtsesse viisaruumi kuulub enamik Euroopa Liidu riike peale Iirimaa, Rumeenia, Küprose ja Bulgaaria ning lisaks EL-i-välised Šveits, Norra, Island ja Liechtenstein.

Sel kolmapäeval möödus Schengeni kokkuleppe sõlmimisest 38 aastat.