Uuring: laste miinimumelatise määr on liiga kõrge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis on alampalk viimastel aastatel kiirelt kasvanud. Sellega seotud laste miinimumelatise määr on liiga kõrge ja inimesed jäävad selle maksmisel sageli hätta, leiab justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli uuring. Uuringu järgi on lapse miinimumelatise määr 70 protsendi võrra kõrgem kui keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis.

Kehtiv seadus ütleb, et ühe lapse eest makstav madalaim elatis on pool miinimumpalgast. Hiljutine alampalga tõus tähendab, et kui lahku läinud paaril on neli last, peab lastest eemal elav vanem elatist maksma ligi 1200 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Enamus inimesi muidugi lähtub sellest ministeeriumi poolt väljatöötatud miinimumist. Kindlasti ei ole see igas olukorras asjakohane," ütles perelepitaja Helle Niit.

Esmaspäeval esitletud Tartu Ülikooli uuring leiab, et kehtiv süsteem on jäik ega võta arvesse tegelikke lastele tehtavaid kulusid.

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Kadri Lees selgitas, et miinimumelatise määr on praegu liiga suur ning inimesed jäävad hätta selle maksmisel. "Praegu arvutasime välja, standardeelarve puhul tuleb keskmiseks kuluks ühe lapse kohta 343 eurot kuus ja kui mõelda elatise kontekstis, siis peaks selle jagama kaheks," sõnas Lees.

Seega, lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on uuringu järgi 172 eurot. Kuna alampalgaga seotud elatise miinimummäär on alates käesolevast aastast 292 eurot, kohustab seadus elatist maksma 70 protsenti rohkem kui lapsele keskmiselt kulub. Kui lapsi on mitu, vähenevad kulud mastaabisäästu tõttu veelgi, leiab uuring. Kehtiv seadus sellega ei arvesta.

"Me tõime välja erinevaid tegureid, millele võiks otsa vaadata, kui miinimumelatist hakata määrama. Need võiksid olla lapse vanus, kas tal on õdesid ja vendi ja piirkond, kus laps elab. Nendest teguritest võiks lähtuda, kui hakata koostama uut eelnõud," ütles Lees.

Justiitsministeerium on saanud seoses elatise määramisega palju kaebuseid ja püüab leida õiglast lahendust.

"Vaatame nüüd otsa nendele andmetele ja peame arutama täpsemalt, mida see poliitiliste valikute osas võiks ja peaks kaasa tooma," ütles Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: