Mis on ühist Konstantin Pätsil ja Kalevipojal? Täpsustame: mida on ühist Seaküla Simsoni loodud Konstantin Pätsi kujul ja Tauno Kangro poolt veel täies hiilguses loomata Kalevipoja kujul?

Just-just mõtlen seda Konstantin Pätsi, kes nüüd kujuna Oru parki Ida-Virumaale püsti sai. Ja mõtlen seda hiigelsuurt Kalevipoega, kes kõnnib läbi lainete, laev kätel. Mõtlen seda unikaalset taiest, mis pole hoolimata kakskümmend aastat kestnud ponnistustest veel merre püsti saanud.

Mõlema monumendi, Pätsi ja Kalevipoja, saatus on olnud pealinnas sarnane. Hoolimata ägedast ideest on need just nimelt Tallinnas kohanud ägedat vastuseisu. Uskumatult karmi mahategemist tarkade poolt.

Meie siin Virumaal oma kunstitarkusega ei hoople. Küll aga on ajalukku läinud mõnedki siinsed hullumeelsed ideed. Näiteks Toila vallavanema Eve Easti oma idee taastada täies hiilguses Konstantin Pätsi suveresidents Oru loss. Aasta eest leiti Toilas, et hetkel pole kogu taastamine jõukohane, aga tehkem Orule ära Pätsi ausammas. Kulus aasta ja tehtud see saigi.

Olen kindel, sel suvel näeb Oru park aastasaja suurimat turistide hordi ja kümned tuhanded selfid koos Pätsi ausambaga hakkavad tutvustama Ida-Virumaa söakust teha asi ära. Samal ajal kui Tallinn ainult vaidleb ja vaidleb.

Tallinn ja muu Eesti vaidlesid ka 31 aasta eest lõpmatult, kuidas taastada õigusjärgne Eesti Vabariik. Sel taustal lõi Kadrina pastor Illar Hallaste pikema jututa Eesti esimese kodanike komitee. Ja 30 aasta eest tuli tänu ka Hallaste tegemisele kokku esimene Eesti Kongress.

Ja suurejooneline Tarva kuju Rakvere Vallimäel, kaks aastat rahakogumist ja tehtud saigi. Lisaks maailma esimene, pealegi veel vahva kiiksuga, ausammas Arvo Pärdile. Tehtud!

Maailma esimene meeste tantsupidu Rakveres, naiste oma Jõgeval. Mõned aastad juurdlemist ja tehtud! Samal ajal muneb pealinn rahvatantsupidude pesapaika spetsiaalset tantsustaadioni juba Ullo Toomi aegadest peale. Tulutult.

Või järgmine lihtinimesele arusaamatu ja tulutu munemine Rally Estonia ümber. Asjapulgad sebivad sadu põhjendusi, miks paljude südames olev ralli toimuda ei saaks. Ja sel taustal tuleb mängu Virumaa mees Oleg Gross, lööb rahapaki lauale ja ütleb selge mehesõna: "Teeme ära!"

Ja nüüd siit teade Tauno Kangrole ja Kangro Kalevipoja fännidele. Te olete 1990. aastate teisest poolest saati kuulnud miljonit põhjendust, miks asjast asja ei saa. Tulge aga Virumaale, kus asjad ära tehakse. Paneme Kalevipoja paika! Kas Käsmu lahte või Kundasse.

Käsmu idee on kunagine maavanem Marko Pomerants korra välja käinud, kui pealinn järjekordselt Kangro peksmisega hoogu läks.

Aga Kunda sobib imehästi julge ja särasilmse Viru-Nigula valla mainega. Vallavanem Einar Vallbaum ei löö seal risti ette ei tselluloositehasest ega mitte ka tuumajaamast rääkides. Elu peab särama ja edenema, näib olevat Vallbaumi juhtmõtteks. Ja elu edeneb seal, kus on tööstust, raha ja inimesi.

Ja võikski Kalevipoeg, laev süles ja ise meres Kunda kandis tuumajaama poole astuda. Ehee, sel mõttel on ju jumet. Nii mõtlen korraga oma äkilise mõttelennu peale. Kui ära teha, loomulikult! Aga ära teha me, virulased, ju oskame. Jäägu targutamine teiste tallermaaks.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.