Reinsalu: tööle mittepääsemise eest pole õiguspärane karistada
Valitsus otsustas laupäeva õhtul piirata ajutiselt piiri ületamist ning taastada piirikontroll. Piirangud puudutavad ka näiteks Soomes tööl käivaid inimesi ja seetõttu on praegu mõistlik võimalikult vähe liikuda, ütles valitsuse kriisikomisjoni liige, välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.
Täpsustame, kes saavad üle piiri ja kes ei saa?
Välja saavad kõik inimesed, sellega probleemi ei ole. Mis puudutab riiki sisenemist, siis alates teisipäevast kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole Eesti elanikud, neid riiki ei lubata.
On mõned erandid. Eelkõige rahvusvaheline kaubavedu, teiseks transiitkoridoris inimeste kulgemine – näiteks kui inimesed lähevad Lätist Soome koju ja vastupidi.
Meie jaoks on äärmiselt oluline saavutada transiitkoridori võimalus Poolaga. Olen teinud ka diplomaatilise noodi, et saavutada see, et Poola avaks oma piiri neile Eesti inimestele, kes soovivad Saksamaa-Poola piirilt minna Eestisse. See töö praegu käib, praegu pole ühes ega teises suunas positiivseid uudiseid.
On ka erandite võimalus, mida tuleb taotleda.
Kellelt tuleb taotleda?
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor kinnitab selle protseduuri, kuidas neid erandeid taotleda. Mõistlik on erandeid taotleda mitte piiril, vaid eelnevalt. PPA töötab selle protseduuri pühapäeva jooksul välja.
Kas enam ei jaotata riike riskipiirkondadeks – kas nüüd on kogu Euroopa Eesti suhtes ohtlik?
Kui me tahame olukorda kontrolli alla saada, siis tuleb inimkontakte vähendada ja see on üks konkreetne meede, milleni me jõudsime pärast väga tõsist arutelu. Me võime välja tuua riike, kus on viiruse levik kiirem, kuid inimesed liiguvad paratamatult ühistranspordis, kui nad tulevad Eestisse. Praegu on oluline saada inimkontaktid maha nii rahvusvaheliselt kui siin Eestis.
Saarte inimesed peavad samuti minema koju ja mandrielanikud saartelt mandrile. Paljud inimesed on aga alalise elukohana registreerinud saare, aga nad töötavad mandril. Kuidas nad saavad tööle?
Mis puudutab seda protseduuri, kuidas inimesi lubatakse saartelt lahkuda, need on välja töötatud. Praegune põhimõte on tõepoolest selline, et inimesed saavad pöörduda oma elukohta tagasi. Sellega tuleb arvestada.
Kas see ei lähe kirja tööluusina (kui inimene tööle ei pääse)?
Avalikud piirangud on kindlasti kehtestatud seaduspäraselt ja karistada inimesi selle eest, rakendada distsiplinaarvõimu töösuhetes selle eest, et inimesed täidavad seaduspäraseid korraldusi – see ei oleks ühelt poolt inimlik, ja ma olen kindel, et see ei ole ka õiguspärane.
Inimesed, kelle alaline elukoht on Eestis, aga töötavad Soomes – neil on targem jääda Soome, et nad saaksid seal nädala alguses tööd jätkata?
Terve mõistus on liikuda võimalikult vähe. Kehtestub paralleelselt ka üldpõhimõte, et need, kes tulevad välisriikidest Eestisse, peavad kaheks nädalaks jääma karantiini. Kui inimene mõtleb, et tuleb nädalavahetuseks koju, siis karantiinipõhimõte muudab selle mõttetuks. Mõistlikum on liikuda võimalikult vähe – nii on ta Soomes, nii on ta Eestis.
Palju on räägitud, et praegu võiks jääda koju. Kui inimene on määratud karantiini, kuidas te selle tagate?
Kindlasti on olemas ka jõustavad sätted – riik saab rakendada ka karistuslikku jõudu, kui inimene tahtlikult nakatab teisi inimesi. Kui me mõtleme sellele hulgale inimestele, kes karantiiniga tekib, siis on loomulikult riigi huvides, et inimesed tajuksid, et see on reaalne kohustus, et teisipäeva ööst hakatakse inimestelt võtma vastavale teavituslehele ka allkirju. Kas see tähendab, et nüüd hakatakse massiliselt kontrollima ja käima patrullidega kodude uste taga – ei tähenda.
Me oleme praegu selle võitlusega silmitsi, kas me suudame kogu rahvaga panustada, ja see eeldab kõigi vabatahtlikku panust. Kui kõik inimesed reegleid ei täida, siis viirus oluliselt levib.
Inimesed võivad muutuda paranoiliseks. Kas võib juhtuda, et nähakse inimest, keda teatakse olevat koroonaviirusesse nakatunud, Saaremaa praamil, ja siis võiks kuhugi helistada ja see inimene viiakse, käed raudus, minema või hakkab pealekaebamine?
Riigil on olemas ka oma sanktsioneeriv jõud. Kui inimesed näevad seda inimest, kes peaks olema karantiinis, sellele inimesel ise öelda, et see, mis sa teed, ei ole asjakohane. Kindlasti on mõistlik osutada, et see ei ole mõistlik. Kindlasti on see oluline organisatsioonides, kus sul inimene X on nakatunud ja seetõttu võib töö kogu organisatsioonis seiskuda.
Kui küsida, kas tulevad mingid drakoonilised karistusmehhanismid ja jälitusmehhanismid, siis ma ütlen nii, et riik vastavalt vajadusele end kehtestab. Õiguslikud võimalused ka inimeste survestamiseks on olemas. Aga meie lähtekoht on see, et see on meie ühine mure. Me kutsume üles inimesi täitma neid reegleid, mida me olme kehtestanud, et see viirus ei leviks.
Kas see on kõik või tuleb veel piiranguid? Kas kauplused lähevad kinni, kas restoranis saab süüa või ei saa?
Me tegelesime eile (laupäeval) kehtestatud piirangute jõustamisega, et ei jääks lihtsalt piiranguteks paberi peal. Kas laual on tuleviku perspektiivis piirangud – ütlen ausalt, on küll. Täna on ettevalmistuspäev ja homme hommikul koguneb kriisikomisjon uuesti ja me hakkame neid läbi vaatama.
Kas tulevad siseriikliku tegevuse veel mingid täiendavad piirangud – seda ma kindlasti ei ütle. Kui need võetakse vastu, siis avalikkust teavitatakse.
Toimetaja: Marko Tooming