Enim nakatunuid on tuvastatud Harjumaal, Saaremaal, Pärnumaal, Võrumaal.

Alates 31. jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1133 COVID-19 testi.

Terviseamet koostöös kiirabi ja haiglatega omab olukorra ülevaadet ning on kursis patsientide seisundiga. Praegu on kõik koroonaviiruse patsiendid peale kahe kodusel ravil.

Need kaks inimest on rahuldavas seisus ning pole haiglas intensiivraviosakonnas, vaid isolaatoris, ütles Ragnar Vaiknemets terviseametist.

Mõlemad haiglaravil viibijad on saarlased.

Arvestades viiruse kohapealset levikut, lisandub Eestis kindlasti veel haigestunuid, teatas amet. Ka Vaiknemetsa sõnul ei ole haigestumiste kõrgpunkt kindlasti veel saavutatud.

"Meile teadaolevalt on keskmine haigestuja üle 40 aasta vana (Ekslikult öeldi pressikonverentsil, et üle 60 aasta vana - toim.). Väljajoonistuv statistika näitab, et eakad (60 ja vanemad - toim.) on rohkem haavatavad, seetõttu olemegi läinud üle nende testimisele. Mida rohkem testime, seda rohkem tuleb ka juhtumeid välja," rääkis Vaiknemets pühapäeval pressibriifil.

Terviseamet ei testi enam nooremaid inimesi, kes ei kuulu riskirühma.

Testimisvõimekus on Vaiknemetsa sõnul Eestil väga hea ning päevas tehtavate testide arv suureneb. Praegune võimekus on tema sõnul ligikaudu sada testimist.

Suurel võimsusel töötab ka kiirabi. Tallinnas on väljas kolm lisabrigaadi, kes tegelevad ainult testide võtmisega. Samalaadsed eribrigaadid on ka mujal Eestis, ütles Vaiknemets.

Laupäeval analüüsiti sadakond testi, millest 20 osutus positiivseks.

Vaiknemetsa sõnul on terviseamet teinud valitsusele soovituse keskenduda riskirühmadele ehk eakatale ja krooniliselt haigetele ja teha vastavaid otsuseid. Kuivõrd prognoosi järgi lisandub nakatunuid, tuleb ülekoormuse tekkimise vältimiseks keskenduda riskirühmadele, sest vastasel juhul hakkavad kannatama muud elutegevused, märkis Vaiknemets.

Kuues kohas tuvastamise võimekus

Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus täna terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Arvestades viiruse kasvavat levikut, ei ole  kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine enam otstarbekas, tervishoiuteenuse ressursside säästmiseks ja elutähtsate teenuste tagamiseks keskendutakse riskirühmadele (eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed), tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele, teatas terviseamet.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisolekutasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. Sarnasele töörütmile läks paari päeva eest üle ka Suurbritannia tervishoiusüsteem.

Tervisamet ei pea enam otstarbekaks jagada riike koroonaviiruse leviku mõttes riskipiirkondadeks, sest viirus on levinud igasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Praeguseks on kõrge risk nakatumiseks igal pool rahvarohketes kohtades, seetõttu soovitab terviseamet reisimist ja rahvarohketes kohtades viibimist vältida.

Praeguses etapis on Eesti peamine fookus vältida viiruse levikut riskirühmade seas. Jätkuvalt on oluline elanikkonna terviseteadlikkuse tõstmine, märkis amet.

Terviseamet lähtub oma riskihinnangus WHO ja ECDC andmetest, riskihinnangutest ja -analüüsidest ning prognoosist.

Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitab amet sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral tuleb helistada 112.

Sümptomite avaldumisel ei ole õige minna perearsti vastuvõtule ega haigla erakorralise meditsiini osakonda. Haigustunnused on sarnased paljude viirushaiguste puhul ning haigena ringi liikudes võime nakatada teisi.

Koroonaviiruse riigisisese leviku tingimustes on väga suur võimalus tervishoiuasutuse järjekorras viirusesse nakatuda ka sellisel inimesel, kellel viirust varem ei olnud.

Koroonaviiruse leviku trend maailmas on vähenemas (näiteks on Hiina langustrendis ja Lõuna-Korea stabiliseerumas).

Kõige ohustatum rühm on üle 60-aastased inimesed. Selles vanuses olevad töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil enam kui 60-aastastel inimestel soovitab amet vältida rahvarohkeid kohti, püsida võimalusel kodus ja vältida igal juhul kokkupuuteid haigustunnustega inimestega ning vähendada lävimist lastega, kelle puhul avalduvad koroonaviiruse tunnused reeglina kergelt, kuid viiruse levitamisel on nad ohuks eelkõige eakatele sugulastele.

80 protsenti koroonaviirusesse nakatunutest põeb haiguse läbi kergelt, 10-15 protsenti võivad vajada intensiivravi ning kaks protsenti juhtudest võib lõppeda surmaga (riskirühmad: eakad, nõrgenenud vastupanuvõime ja krooniliste haigustega inimesed).

Oluline on jätkuvalt järgida hoolikalt hügieenireegleid (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti/kätlemise/kallistamise vältimine), vältida reisimist ja haiguse korral püsida kodus.

Valitsus teatas laupäeva õhtul, et Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele on lubatud reisida üksnes saartel alalist elukohta omavatel inimestel. Teised inimesed piirkonda minna ei tohi. Seal praegu viibijad saavad koju pöörduda. Piirang ei kohandu kaubaveole ja elutähtsate teenuste osutamisele. Ühtlasi anti korraldus sulgeda spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sealhulgas hotellides ja majutusasutustes.

Terviseameti staap töötab alates 28. jaanuarist, veebruari keskelt hakkas staap tööle igapäevaselt kell 9-21. Ametkondlikuks kasutamiseks on terviseametil  24/7 staabivalve ja epidemioloogiline konsultatsioon. Terviseamet monitoorib igapäevaselt olukorda maailmas ja võrdleb seda Eestiga, jälgib iga päev iga nakatanu tervislikku seisundit neile helistades ning nõustab patsiente ja nende lähedasi. Seetõttu, et viirus levib nüüdseks ka Eesti sees, terviseamet enam iga nakatunu lähikontaktseid ei jälgi.