Ungari välisminister ERR-ile: demokraatlikeks ei saa pidada vaid riike, kus valitsevad liberaalid
Ungari välisminister Peter Szijjarto selgitas "Välisilmale" antud intervjuus Ungari peaministri erisuhet Venemaa presidendiga ning oma riigi kohta Euroopa Liidus.
"Me ei nõustu iial sellega, et ainult neid riike saab pidada demokraatiateks, kus valitsevad liberaalid. Demokraatia on demokraatia," rõhutas Szijjarto "Välisilmale" antud intervjuus.
Tere tulemast meie stuudiosse.
Aitäh kutsumast.
Näen, et te ei karda reisimist?
Ei. Kas peaksin?
Koroona...
Saan aru, et Eesti võimud on andnud endast parima, et Eesti jääks turvaliseks paigaks. Nagu teeb ka meie valitsus. Tegeleme selle teemaga igapäevaselt. Rakendame kõik vajalikud meetmed ja teeme kõik otsused, et hoida riiki turvalisena. Meil on vaid üks tervis ja peame seda hoidma.
Aga saan aru, et Eesti võimud on olnud seni samuti väga edukad. Seega sain aru, t ma ei pea Tallinna tulles midagi kartma.
Mis on teie Eesti visiidi eesmärk?
Me avame siin uue suursaatkonna. Uue saatkonna avamine peegeldab alati riigi soovi parandada ja edendada riikidevahelisi suhteid.
Üks suuremaid ohte Eesti jaoks on Venemaa. Samas arendab Ungari Moskvaga erisuhteid. Mis te arvate, kuidas eestlased sellistele suhetele reageerivad?
Mind päris huvitavad need põhjused, miks meie suhteid Venemaaga kirjeldatakse meedias ja poliitikute seas kuidagi erilistena, sest siin pole midagi erilist.
Igal aastal toimub üks kõrgetasemeline kohtumine Vene Föderatsiooni ja Ungari vahel, presidendi ja peaministri vahel. Üks kord aastas. Need Lääne-Euroopa riigid, kelle liidrid kohtuvad Venemaa juhtidega mitu korda aastas või need Lääne-Euroopa riigid, kes loovad Venemaaga väga tohedaid ärisuhteid... Need Lääne-Euroopa riigid, kes Venemaaga gaasijuhet ehitavad, ei pea kunagi kuulama selliseid avaldusi.
Sellised topeltstandardid on ausalt öeldes veidi häirivad. Me näeme, et need Lääne-Euroopa riigid, kes Venemaad kõige valjemalt kritiseerivad, ajavad Venemaaga kõige tihedamalt äri.
Ma ei tea, kas teil on olnud võimalust osaleda Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil, aga kui sinna satute, siis näete, et kohal on suur hulk Lääne-Euroopa kompaniisid. Kui koridorides jalutate, kuulete lääne-euroopa keeli rohkem kui vene keelt... Arvan, et see on silmakirjalik olukord.
Me mõistame Eesti muresid. Mõistame muresid, mis seotud ajalooga, geograafilise asendiga, asjaoluga, et olite osa Nõukogude Liidust rahva tahte vastaselt. Seepärast näitame üles solidaarsust. Seepärast oleme juba kaks korda osalenud Balti õhuturbemissioonil. Viimati eelmisel aastal. Meie lenduritel oli enam kui 50 häireolukorda. Nad on Balti riikides teinud enam kui 450 lennutundi, tagamaks teie turvalisust õhust.
Naaseme aastal 2022, kui umbes sada lennuväetöötajat tuleb aitama tagada teie julgeolekut. Mullu oli meilt teile appi saadetud 340 sõjaväelast mitmes vahetuses. Meie eksperdid on Tallinnas kõigis NATO keskustes, et teha koostööd teie spetsialistidega ja tagada teie julgeolek.
Seega me mõistame täielikult teie muresid, saame selgelt aru erinevast geograafilisest olukorrast, mis saab muuta ohu tajumist, kuna teile pole nii palju probleemiks lõuna poolt tulevad ohud nagu näiteks migratsioon. Küll aga on teil teised mured. Me mõistame seda ja näitame üles solidaarsust.
Venemaa osaluse tõttu Süürias on nüüd tuhanded migrandid liikumas Euroopa poole. Äkki peaks teie peaminister helistama Moskvasse Putinile ja ütlema, et lõpetage ära?
On suur au, et peate meid nii tähtsaks, et saame igal ajal helistada Venemaa presidendile ja talle juhiseid anda... Tegelikkus pole kindlasti selline. Vahest suurte Lääne-Euroopa riikide juhid, kes president Putiniga sagedasti kohtuvad, saaks seda teha.
Te olete tugevalt kritiseerinud Venemaa-vastaseid sanktsioone. Kas peate Krimmi okupeerimist legitiimseks?
Esiteks... Me oleme Ukraina naaberriik. Seega toetame alati Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Siin pole küsimustki. Aga mis puudutab sanktsioone, siis on väga huvitav, et vaadates kaubanduse mahte suurte Lääne-Euroopa riikide ja Venemaa vahel, näeme, et sanktsioonidele vaatamata on nende kaubavahetus venelastega kõvasti kasvanud!
Minu küsimus on, kuidas on see võimalik? Kuidas on võimalik, et pärast sanktsioonide kehtestamist kasvas Venemaa ja Euroopa Liidu kaubavahetus mullu 17 protsenti? Kuidas on see võimalik?
Ma saan aru, et on väga lihtne varjuda silmakirjalikkuse taha. Väga lihtne on nahutada Kesk-Euroopa riike. Rahvusvahelisel liberaalsel peavoolumeedial on väga lihtne portreteerida riike väga negatiivselt, et varjata tegelikkust. Aga kui vaadata kulisside taha, siis näete, et need, kes on väga valjuhäälselt sanktsioonide poolt ja väga vastu soovile sanktsioonide mõju reaalselt ja ausalt hinnata, ajavad ise venelastega kõige tihedamalt äri.
Te võib-olla olete nii julge, et tõstatate selle teema ka suurte riikidega suheldes ja küsite neilt, kuidas on võimalik, et nad suurendavad kaubavahetust, energeetikaalast koostööd Venemaaga. Kuidas on võimalik, et need on Euroopa suurimad energeetikakompaniid, kes teevad koostööd Gazpromiga, ehitades Nord Stream 2 gaasijuhet.
Olge tasakaalukam, kui tohin selles teemas nõu anda.
Kui rääkida meediast, siis kas Ungaris on ajakirjandusvabadus? Inimesed, kes saavad esitada tõsiseid küsimusi?
Aga loomulikult. Oleme selle üle uhked.
Kas ma saan õigesti aru, et teie eeskujud on Hiina, Türgi ja Venemaa, mitte aga Lääs?
Ei, te saate väga valesti aru. Pean sellele vastu vaidlema, ausalt öeldes see läheb liiale. Meie, ungarlased, oleme uhked, et oleme kaua võidelnud vabaduse eest. Kahjuks on meid üksi jäetud. Küllap olete kuulnud meie revolutsioonist aastal 1956. Küllap olete kuulnud meie vabadusvõitlusest ja sellest, et vabanesime kommunismist kahjuks alles 30 aastat tagasi.
Küllap olete kuulnud, et praegune Ungari peaminister oli esimene Ungaris, kes julges avalikult välja öelda, et Nõukogude väed peavad Ungarist lahkuma. Tema oli see, kes asutas antikommunistliku partei, mis praegu Ungaris võimul on, vastavalt Ungari rahva tahtele.
Palun ärge alahinnake Ungari rahvast. Kui ka alahindate Ungari valitsust, pole see probleem, sest me oleme poliitikas ja saame pidevalt kriitikat, isegi kui see on ebaõiglane ja tõest väga kaugel, aga ärge alahinnake Ungari rahvast. Ja ärge kahelge nende küpsuses.
Me oleme võitnud järjest kolmedel valimistel. Aastatel 2010, 2014 ja 2018. Kõigil kordadel kahe kolmandiku enamusega, ülivõimsalt. Viimastel valimistel saime 40% rohkem hääli kui eelmistel. Kuigi oli rekordiline valimiste osalemisprotsent. Teate, ungarlased on vabadusvõitlejad. Nad ei hääletaks iialgi sellise partei poolt, eriti veel kolm korda järjest ja nii suure enamusega, kui see partei riivaks nende õigusi ja ei esindaks tõeliselt demokraatlikku lähenemist.
Nii saan aru, et meie poliitika, mis on täielikult peavoolu vastane, ei ole meele järgi liberaalsetele peavooluparteidele, aga kui seada kahtluse alla meie poliitika demokraatlik olemus, on see juba liig, sest meie poliitika põhineb Ungari rahva tahtel.
Uskuge, minu välispoliitika strateegia põhineb alati vastastikusel austusel. Te ei kuule mind iial kritiseerimas teise riigi siseasju, sest see ei ole minu töö.
Arvan, et parima otsuse eestlaste ja Eesti tuleviku osas saavad teha eestlased. Ja seda eestlaste tehtud otsust austan ma alati. Nagu ka kõigi teiste riikide puhul.
Ja sama ootame ka teistelt riikidelt. Et nad peaksid lugu meie rahvast. Nemad teavad, mis on neile hea. Ja nende otsust tuleb austada.
Seega ma võin mõista, et peavoolule meie poliitika ei meeldi. Aga pidada seda ebademokraatlikuks pole sugugi õiglane.
Aga kas pole imelik, et teie partei, Fidesz, mis alustas omal ajal liberaalse noorteorganisatsioonina, võideldes kommunistliku valitsuse vastu, on saanud poliitiliseks jõuks, mis võitleb liberaalsete väärtuste vastu?
See pole tõsi. Me oleme pühendunud demokraatlik partei. Aga me ei ole nõus järgnevaga. Et kui liberaalid ei võida valimisi, vaid võidavad konservatiivid või kristlikud demokraadid, seavad liberaalid otsekohe kahtluse alla riigi demokraatliku olemuse.
Demokraatia ei saa eksisteerida ainult liberaalide valitsemise korral. On demokraatiaid, kus valitsevad konservatiivid, kristlikud demokraadid ja patrioodid.
Me oleme tõeliselt konservatiivne, patriootlik ja kristlik-demokraatlik partei, mis on pühendunud demokraatiale.
Me ei nõustu iial sellega, et ainult neid riike saab pidada demokraatiateks, kus valitsevad liberaalid. Demokraatia on demokraatia. Sellele ei ole vaja mingeid sõnu ette lisada.
Suur tänu teile.
Aitäh.
Vaata Ungari välisministri täispikka intervjuud (intervjuu on inglise keeles, eestikeelsete subtiitritega intervjuu ilmub teisipäeval):
Toimetaja: Merili Nael