Küsimusele, kas teie riigi jaoks oleks parem mitmeparteisüsteem koos regulaarsete valimistega või tugev juht, kes ei peaks arvestama parlamendiga ega muretsema valimistulemuste pärast, vastas Eestis 65 protsenti küsitletutest, et pooldaks liberaalset demokraatiat, 17 protsenti aga eelistaks ühe võimuka juhiga riigivalitsemise süsteemi, selgus uuringust.

Globseci teadurite 11 küsimuse põhjal koostatud indeks selle kohta, kui rahul on vastajad oma riigi valitsemissüsteemiga, näitas, et Eestis on ülekaalus need, kes on praeguse võimukorraldusega rahul. Skaalal, mis ulatus -100-st kuni +100-ni, oli Eesti indeks +22. Raporti autorid märgivad, et ainsana Euroopa Liidu idapoolsetest liikmesriikidest oli rahuloluindeks positiivne Austrias (+82), Eestis ja Tšehhis (+4). Ülejäänud seitsmes riigis valitses aga rahulolematus praeguse süsteemiga. Leedus oli indeks -1,5, Ungaris -2, Slovakkias -11,5, Lätis -12, Poolas -18, Rumeenias -32 ja Bulgaarias -46.

Globseci analüüsi autorid viitavad ka Economisti Intelligence Uniti ja Freedom House'i indeksitele ning tõdevad, et enamikes Ida-Euroopa riikides ei ole demokraatlikud protsessid ja institutsioonid veel piisavalt tugevad.

Küsimusele demokraatia toimimisest nende riigis vastas 42 protsenti eestlastest, et on sellega rahul. Näitaja oli palju kõrgem Austrias (86 protsenti) ja pisut suurem Tšehhis ja Poolas (mõlemas 47 protsenti) ning Ungaris (45 protsenti). Uuringust tuleb ka välja, et mida kõrgem on riigis inimeste rahulolu oma eluga, seda enam nad on rahul ka sellega, kuidas demokraatia nende kodumaal toimib.

Eestis oli Poola (31 protsenti) ja Austria (43 protsenti) järel kõige vähem - 44 protsenti - neid, kes leidsid, et valitsuste vahetumisel pole tähtsust, kuna nagunii midagi ei muutu. Rumeenias, Lätis, Ungaris, Slovakkias ja Bulgaarias leidis sama üle poole vastanutest.

Seda, et oligarhidel või finantsgrupeeringutel on riigi juhtimisele tugev mõju, usub 39 protsenti ungarlasi ja 48 protsenti eestlasi, ülejäänid Ida-Euroopa riikides on sama näitaja üle 50 protsendi.

Suurimaks ohuks oma eluviisile peetakse migrante

Uuringus vaadeldi ka seda, keda näevad nende riikide elanikud oma eluviisi peamiste ohustajatena.

Eesti elanikest pidas oma identiteedile ja väärtustele suurimaks ohuks migrante - neid arvas ohuks 56 protsenti vastanutest. Seksuaalvähemustes (LGBT+ inimestes) nägi ohtu oma eluviisile 35 protsenti Eesti elanikest, Ameerika Ühendriikides 27 protsenti, Lääne ühiskondades ja nende eluviisis 25 protsenti ning Euroopa Liidus 22 protsenti vastanutest.

Samas leidis 17 protsenti eestlastest, et migrandid saavad Eesti ühiskonnas eelistatud kohtlemise osaliseks ning muude vähemuste kohta arvas sama seitse protsenti. 74 protsenti usub siiski, et vähemusi ei eelistata kuidagi.

Peavoolumeediat usaldab 48 protsenti Eesti elanikest, millest kõrgem on sama näitaja ainult Lätis (58 protsenti). 64 protsenti eestlastest peab siinset meediat üldiselt vabaks, 48 protsenti arvab siiski, et valitsus mõjutab meediat ning 46 protsenti usub seda oligarhide ja finantsgrupeeringute kohta.

Vandenõuteooriaid ja valeinfo narratiive usub Eestis uuringu kohaselt 28 protsenti. Seda, et juutidel on liialt palju võimu ja nad juhivad valitsusi ja institutsioone kõikjal maailmas, leiab 16 protsenti eestlastest, mis on Ida-Euroopa madalaim näitaja.

Samas leiab 22 protsenti Eestis küsitletutest, et siin ei olnud Nõukogude okupatsiooni ning Eesti ühines NSV Liiduga vabatahtlikult ja legaalselt. 30 protsenti Eesti elanikest usub ka, et NATO kohaloleku ainus põhjus Eestis on Venemaa ärritamine ja provotseeriminie.

Uuring viidi läbi tänavu märtsis ning selle käigus küsitleti näost-näkku või telefoni teel sotsiaaldemograafilisele mudelile vastavalt leitud umbes tuhandet inimest igas riigis.