Toiduliit tegi valitsusele ettepanekud, kuidas tagada toidu- ja joogikaubad pika kriisi korral
Kuigi valdaval osal kodumaistel toidu- ja joogitootjatel on praegu olemas kuni paari kuu suurused varud tootmise jätkamiseks, näeb 100 suurimat toidutootjat ühendav Eesti Toiduainetööstuse Liit suuri ohukohti, kui koroonaviirusest tingitud kriis peaks venima pikemale ajale ja riik ei võta kasutusele sektorit toetavaid erimeetmeid.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp märgib valitsusele saadetud kirjas, et kuigi tänaseks on kõik ettevõtted võtnud kasutusele kõrgendatud meetmed töötajate ohutuse tagamiseks (kõrgendatud hügieeninõuded, lähetuste tühistamine, võõraste sisenemise keeld ettevõtte territooriumile jm), ei ole võimalik tootmises töötavaid inimesi koju tööle saata.
Sellega seoses on toiduliidu hinnangul vajadus: 1) luua keskne süsteem, kust toidutööstused saaks kiiresti hankida ajutist tööjõudu (näiteks need, kes on saadetud palgata puhkusele teiste ettevõtete poolt või praegu töötud, kuid kindlasti terved inimesed); 2) tasustada haiguspäevi riigi poolt alates esimesest päevast, et potentsiaalsed haiged ei tuleks tööle; 3) maksta karantiinis olevatele töötajatele riigi poolt X protsent keskmisest töötasust; 4) lubada ärikriitiliste ametikohtadel töötavaid inimesi erakorraliselt töötada üle tööaja normide; 5) jätta lasteaiad avatuks ja luua riskide maandamiseks väiksemad rühmad.
Isikukaitsevahendite ja desovahendite puudus
Töötajate haigestumine on suurim oht tootmisvõimekuse tagamisele. Toiduliit märgib, et toiduohutuse tagamine on ülioluline ning sellega seoses isikukaitsevahendite (maskid, kitlid, kindad, desinfitseerimisvahendid) olemasolu.
Hetkel on toidutootjatel vajalikud varud veel olemas, kuid probleem tekib, kui pandeemia kestab väga pikka aega ja seoses sellega tekivad tarneaugud vajalikele toiduohutust tagavatele vahenditele.
Toiduliit leiab, et on vajalik riigi poolt leida võimalusi kaitsevahendite hankimiseks või kohapealseks tootmiseks.
"Ning eraldada koroonaviiruse testid toidu- ja joogisektorile, eelkõige suurematele ettevõtetele, kus kaubamahud suured ja toiduga varustamisel võtmeroll."
Lihtsustatud pakendisildid
Kui peaksid tekkima takistused teistest riikidest tooraine või pakendimaterjali kättesaadavuse osas, siis oleks toiduliidu sõnul vajalik, et tööstused saaksid paindlikult muuta toodete koostist või pakendit.
"Selleks on vajalik kiire ja paindlik koostöö veterinaar- ja toiduametiga (VTA). Vastasel juhul seisab tooraine laos, kuid toota ei saa, kui pole vastavat pakendit või mingit koostisosa."
Kaupade vaba liikumine
Toidutootjate tarneahel on riikideülene, eelkõige on see seotud Soome, Läti ja Leeduga. Toiduliidu sõnul ei tohi kehtestada kaupade liikumisele piiranguid ja teisalt ei tohi inimeste liikumisele kehtivad piirangud olla sellised, mis tekitavad kaupade liikumises tõsiseid tõrkeid.
"Meie tarneahel on küllalt õhukeseks optimeeritud ehk iga pikem seisak on oht tootmise seiskumisele. See tähendab, et riik peab seisma ka selle eest, et teised EL-i riigid omavahel piiridel või mujal kaupade liikumisele piiranguid ei sea (näiteks Saksamaalt Eestisse on vahel neli piiri)."
Kõige kriitilisemaks hindab toiduliit kaubavahetust Soomega ning isegi kui inimeste liiklemine Soome vahel ära keelata, peavad kaubaveod jätkuma.
"Muidu ei ole meil 37 päeva pärast liikluse katkemist enam ühtegi kana, sest kõik tibud tulevad Soomest. Samuti tuleb suur osa toorainest paljudel ettevõtetel just Soomest."
Lepingutes olevad trahvid
Toiduliidu teatel sisaldavad tänased lepingud kaubanduspartneritega karme trahve ehk kui tootja ei suuda tellitud ajaks ning mahus toodangut tarnida.
"Tootmismahtu ei saa aga suurendada või vähendada üleöö. Hetkel teevad kõik tööstused suuri jõupingutusi muutunud olukorrale kiiresti reageerimiseks ja tarbijate vajaduste täitmiseks, kuid trahvide rakendamine pole kuidagi õigustatud. Seetõttu oleks vajalik keelata lepingutes olevad trahvid tarneaukude osas. Oleme omalt poolt teinud märgukirja suurematele kaubanduskettidele, kuid meil pole kindlust, et sellega arvestatakse. Ühtlasi võivad tekkida ajutised makseraskused, mistõttu oleks vaja võimaldada maksekohustusi ajatada."
Ülaltoodut silmas pidades palub toiduliit kuulutada Eesti toidu- ja joogitootmisega seotud sektorid prioriteetsetaks ning aidata maandada ohte, kaaludes välja toodud ettepanekute rakendamist.
Toiduainetööstusettevõtteid on Eestis kokku üle 700 ja sektor annab tööd enam kui 15 000 inimesele. Toiduliit esindab 100 suurimat toidutootjat.
Toimetaja: Urmet Kook