Võrumaal tegutsevas mahepiimatootjas Lõunapiim töötab kolm lätlast - piima pakendaja, selle poodidesse laialivedaja ning operaator. Nende töökohta lahutab Lätis asuvast kodust vaid kümmekond kilomeetrit, kuid teisipäeva hommikul nad enam tööle ei pääsenud, sest nende tavapärane piiriületuskoht oli betoonplokiga tõkestatud.

"Ütlesime poodidele ära, et ei saa piima tuua," rääkis ettevõtte juhatuse esimees Meelis Mõttus ERR-ile.

Ettevõte tegutseb siiski edasi - kohalikule poele viiakse piima pudelites, kuid kilesse pakendamine on peatatud, sest selle töö tegija on Lätis ja masin keeruline, nii et üleöö sinna uut inimest leida pole võimalik. Kui tavaliselt jõudis samal päeval lüpstud piim Võrru, Põlvasse, Tartusse ja Valka, siis alates teisipäevast pole seda saadud laiali viia ja pole ka teada, millal see taas võimalikuks saab.

"Võru poodidesse müüme kohupiima ja sõira, ise viime, aga kaugemale sõita pole jõudu, teen ise oma töö kõrvalt teise inimese tööd. Kes alles on, töötavad suurema koormusega, kuidagi on saadud ikka ära elada," lausus Mõttus.

Ka jahujahvataja käis Lõunapiimas senini Lätist ja ehkki nüüd ostetakse teenust Eestist, on see siinpool piiri kallim.

Valgas tegutseva Atria lihatööstuse tegevjuht Olle Horm ütles, et ehkki neilegi käiakse tööle Lätist, ei ole piirikontrolli taastamine probleeme tekitanud, sest nad on esitanud piirile Valka linnast tulevate töötajate nimekirjad ja need inimesed saavad edasi tööl käia.

"Iseenesest on kõik tänapäeval koroonalainel, lisaks on ka külmetushaiguste ja gripi kõrghooaeg. Inimestega on nagu on, aga saame hakkama. Kui ainult oskaks ennustada, kui palju tellimusi tuleb," tõi ta välja praeguse põhiküsimuse.

Nimelt on Atria müük hüppeliselt kasvanud, kuid Hormi sõnul ei oska keegi ennustada, kui kauaks suurenenud nõudlus jätkub, arvestades, et inimesed on oma kapid toitu täis varunud.

Ka Lõunapiima juht saatis juba samal hommikul, kui töötajaid enam Lätist Eestisse ei lastud, politseile avalduse koos töötajate isikukoodide ja töökohtadega, kuid peale saabunud automaatvastuse pole muud tagasisidet tulnud.

Kui piir nüüd töörändeks taas avatama peaks, on Mõttuse jaoks põhiküsimus, kas inimesed peavad tööle käima ametlike piiripunktide kaudu või saavad nad seda eriloaga ka sealt, kust on harjunud üle tulema.

"Lihtsalt need piiripunktid on Luhamaal ja Valgas, kümne kilomeetri asemel tuleks siis 100 kilomeetrit tööle tulla," selgitas ta oma muret.

Seega ootabki Mõttus infot, kuidas inimesed reaalselt üle piiri hakkavad saama, sest kui see võimalus peaks tekitatama üksnes ametlike piiripunktide kaudu, ei oleks sajakilomeetrine ring seni jalgrattaga tööl käinud lätlaste jaoks enam mõistlik.

Rõuge valla suurima tööandja juures töötab 115 lätlast

Rõuge vallavanema Mailis Kogeri sõnul on nende vald kaardistanud 11 ettevõtet, kuhu Lätist tööl käiakse, ja neljapäeval pöördus nende poole veel üks ettevõte.

"12-st üheksa on meie vallast ja kolm Võru vallast, kellel see probleem on. Suurim tööandja meie territooriumil on Saru lauavabrik, kelle 159 töötajast 115 on lätlased. Muidu oli neil kaks kaheksatunnist vahetust, aga praegu töötavad nad vaid ühes vahetuses ja ootavad kiireid lahendusi," kirjeldas ta keerulist olukorda.

Lauavabrik on Kogeri sõnul otsinud oma töötajaile ka majutust ning ajutise lahenduse leidnud, kuid selliseid kohti on piiratult ja majutusvõimalus lühiajaline. Kuna piirangute tõttu tööjõuga hätta sattunud ettevõtted tegelevad tootmisega, ei ole nende puhul võimalik ka kaugtöö.

"Ühelt poolt saame me kõk aru kriisi suurusest ja viiruse levikust, samas peaks leidma ka mingid leevendavad meetmed, et me ise kriisiga ei suurendaks majanduse veel kiiremat langust," lausus Koger.

Ta lisas, et alahinnata ei saa ka väikseid tegijaid - maapiirkonnas on kõige enam just kuni kümne töötajaga väikeettevõtteid ja praeguses olukorras pole sugugi võimatu, et mõnel neist tuleb uksed sulgeda. Ettevõtete kehv seis vähendab ühtlasi ka valla maksutulusid, samal ajal on omavalitsus see, kes peab hättasattunutele abi pakkuma ehk tulud vähenevad, kuid kulutused suurenevad.

Valitsuse värske teade lubada piiriülese töörändluse puhul erisust oli Kogeri sõnul segaselt sõnastatud ning praegu püüavad nad aru saada, millised täpsemalt need tingimused on.

"Kui see on mingi eriloa alusel, siis on see loomulikult igatpidi aktsepteeritud, siis oleme me ju selles olukorras leidnud väga hea lahenduse. Aga küsimus on selles, kas eriluba tähendab, et inimene tuleb ja peab jääma või ta saab ka igal õhtul koju tagasi liikuda. Me oleme ju piiri ääres, meil pole nii suurt liikumist nagu Valga ja Valka vahel, aga meil ju ostetakse samamoodi teenuseid ja oleme Lätiga väga palju seotud. Eks see seotus tulebki kriisiga paremini välja," nentis vallavanem.

Ta lisas, et arvatavasti pole kriisi tipp veel saabunud ja seda enam on oluline, et igasuguste leevendusmeetmetega aktiivselt tegeldaks.

Meelis Mõttus ütles, et hoolimata keerulisest olukorrast oli piiri sulgemine mõistlik otsus ja tegelikult on juhtunus ka positiivset. Nimelt seiskus juustuvedu Itaaliasse juba kuu aja eest, mistõttu ostis firma konteineri, kus kohapeal juustu laagerdama hakata. Hetkel oodatakse selleks veterinaar- ja toiduameti kooskõlastust. Kui see saabub, saab Lõunapiim hakata ise juustu laagerdama.

"Nüüd hakkasime kiiremini tegema pehmeid juuste, mis saavad hästi kiiresti valmis, neid on kolme sorti," rääkis ta. "Endal on ka huvitav, nende arendamisega juba tegeleme. Kui koroonaviirust poleks, siis me neid muudatusi poleks nii kiiresti teinud - on positiivset ka. Ja õnneks pole kuulda, et siinkandis oleks keegi haigeks jäänud."