Euroopa Komisjon soovitab pikendada reisipiiranguid 15. maini
Euroopa Komisjon kutsus Schengeni liikmesriike ja Schengeni lepinguga ühinenud riike üles pikendama mittehädavajaliku EL-i reisimise ajutist piirangut 15. maini.
Komisjon selgitas pressiteates, et senised riikide kogemused koroonaviiruse pandeemiaga näitavad, et viiruse leviku tõkestamise meetmeid tuleb kohaldada kauem kui 30 päeva, et need saaksid tõhusalt mõjuda.
Komisjon soovitab liikmesriikidel reisipiirangu pikendamist omavahel koordineerida, sest välispiiridel võetavad meetmed saavad olla tõhusad ainult siis, kui kõik EL-i ja Schengeni riigid rakendavad neid kõigil piiridel sama kaua ja ühetaoliselt.
Reisipiirang, mida soovitatakse pikendada, kehtib EL+ alal, kuhu kuuluvad kõik Schengeni liikmesriigid (kaasa arvatud Bulgaaria, Horvaatia, Küpros ja Rumeenia) ning neli Schengeni lepinguga ühinenud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) – kokku 30 riiki.
"Kõik liikmesriigid on edukalt rakendanud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid, et piirata sotsiaalset suhtlust ja aeglustada viiruse levikut. Kolmandatest riikidest EL-i suunduvate mittehädavajalike reiside piirang täiendab neid meetmeid EL-i välispiiridel. Kuigi esimesed tulemused on julgustavad, tuleb reisipiirangut pikendada, et haiguse edasise leviku riski veelgi vähendada. Me ei tohiks veel ust lahti teha, kuni me alles töötame oma kodu turvalisuse nimel," ütles euroopaliku eluviisi edendamise valdkonna asepresident Margaritis Schinas.
Komisjoni hinnang praegusele olukorrale osutab uute haigus- ja surmajuhtumite arvu jätkuvale suurenemisele kogu EL-is, aga ka pandeemia arengule väljaspool EL-i, sealhulgas riikides, kust tavaliselt reisivad EL-i igal aastal miljonid inimesed. Seepärast leiab komisjon, et reisipiirangut tuleb haiguse levikuriski vähendamiseks pikendada.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on nakkuse kiirema levimise risk mõõdukas, kui kohaldatakse leevendusmeetmeid. Keskuse sõnul on levikurisk väga suur, kui leevendusmeetmed on ebapiisavad, kusjuures risk, et tervishoiu- ja hoolekandesüsteemide suutlikkus ületatakse lähinädalatel, on suur isegi koos leevendusmeetmetega.
Alates reisipiirangu rakendamisest märtsi teises pooles on lennureisijate vedu vähenenud peaaegu nullini, veel toimuvad lennud piirduvad peamiselt kaubaveo ja inimeste kojutoomisega. Sarnane muutus on toimunud ka reisijateveos teiste transpordiliikidega, nagu parvlaeva-, bussi- ja rongitransport.
Komisjon jätkab liikmesriikide abistamist EL-i mittehädavajaliku reisimise piirangute rakendamisel, pidades muu hulgas korrapäraseid videokõnelusi siseministritega.
Reisipiirangu pikendamist pärast 15. maid tuleks komisjoni hinnangul uuesti kaaluda, võttes arvesse epidemioloogilist olukorda.
Üheaegne ja kooskõlastatud tegevus välispiiridel on oluline osa EL-i kriisist väljumise strateegiast ja piirangute järk-järgulisest lõdvendamisest.
16. märtsil soovitas komisjon riigipeadel ja valitsusjuhtidel kehtestada ajutine piirang mittehädavajalikele reisidele EL-i esialgu 30 päevaks. Riigijuhid nõustusid selle soovitusega 17. märtsil ning kõik EL-i liikmesriigid (välja arvatud Iirimaa) ja EL-i mittekuuluvad Schengeni riigid on nüüdseks võtnud vastu otsuse seda reisipiirangut rakendada.
Toimetaja: Merili Nael