Kui juuksur just Edward Käärkäsi pole, on võimatu kliendiga vahetus kontaktis olemist vältida, rääkimata soovitusest meeter või kaks eemale hoida. Sama häda saadab ka kosmeetikute ja massööride tööd. Valitsuse kriisikomisjon keelas ajutiselt ära küll spaade, ujulate ja spordisaalide tegevuse, kus inimesed vabalt meetrist distantsi hoida saavad, ent isiku- ja iluteenused jäeti puutumata. See on iluteenindussektori nördima ja kriisikomisjonile palvekirju kirjutama pannud, kuid seni neile vastatud pole.

Nii nagu koroonaviirus on ühiskonna kahte lehte jaganud - ühed, kes tõmbuvad vabatahtlikult kodusesse karantiini, ka ilma haigusnähtudeta ja teised, kes ohtu ei taju ning jätkavad elu nagu muiste -, on ka ilu- ja teenindussektoris kahetised seisukohad. Kui suurem osa sektorist tajub ohtu ja soovib hoiduda tahtmatust viiruse levitamisest või ise nakatumisest, siis on ka neid, kes leiavad, et sektori nimel omale krisiikomisjonilt ajutist tegevuse keeldu paludes võetakse paljudelt võimalus raha teenida. Kuigi enamik klientuurist on viirusehirmus ära langenud, soovib see osa ühiskonnast, kes ohtu ei taju, endiselt teenuseid saada.

Enamik, kes teenusepakkumist jätkata tahaksid, on FIE-d või ühe-inimese-OÜ-d, kelle sissetulek sõltub otseselt teenindatud klientide arvust.

Suuremad salongid, kus palju töötajaid ning kus makstakse korralikumalt ka makse, ootavad aga riigilt otsustavat sammu tegevuse koomale tõmbamiseks. Paljud salongid on seda ka omaalgatuslikult juba teinud, saates juuksurid kas palgalisele või palgata puhkusele, suur hulk on võtnud ka haiguslehe kas lapse hooldamiseks või külmetusnähtude ilmnemisel. Kuid see saab olla lühiajaline lahendus.

Üle Eesti tegutsev juuksurisalongide kett Salon+ hakkas sellest nädalast omaalgatuslikult salongide tegevust peatama. Peamiselt kaubanduskeskuste rendiruumides tegutsev ettevõte on jätnud tööle vaid ühe valvejuuksuri Tallinnas Järve keskuses, kes kõik kõige hädalisemad ära teenindab, ülejäänud juuksurid on koju saadetud.

"Juuksurid on väga kaitsetus olukorras," põhjendab otsust Salon+ salongiketi juht Helena Lõhmus.

"Mis teeb olukorra hästi keeruliseks, on see, et kriisikomisjon ei ole isikuteenust otseselt ära keelanud, kuigi juuksuriteenus on lähikontaktis kõikide klientidega. Spordisaalis meetriste vahedega võimelda ei või, aga juuksuris käia võivad," ei mõista ta otsust. "See on ka see põhjus, miks oleme oma tegevuse salongides praegu peatanud."

Otsus kehtib esialgu märtsikuu lõpuni, siis vaadatakse edasi.

"Oleme väga tugevalt sellest mõjutatud, sest juuksur teenib oma töötasu puhtalt teenuse kassa pealt – kui pole tööd, pole ka töötasu," tõdeb Lõhmus.

Enamik Salon+ salonge tegutseb kaubanduskeskustes, kes aga seavad allrentnikele oma tingimusi.

"Kuna meie tegevus pole ametlikult piiratud ega keelatud, peame lepingulisi kohusutusi täitma, mis teeb selle olukorra eriti keeruliseks," ütleb Lõhmus. "Õnneks on nad nii palju mõistlikud, et lubasid salongid sulgeda ja tegevuse peatada, aga renditingimustes oli vastus ühene: enne, kui eriolukord möödas ei ole, ei hakka nad ühtegi sammu astuma renditasude ülevaatamiseks."

Lihtsam on olnud nende kaubanduskeskustega, mis on ka oma lahtiolekuaegu lühendanud, mitmed aga jätkavad samadel tingimustel kui varem.

Salon+ juuksuritest suur osa on praegu haiguslehel, muist on võtnud oma puhkusejäägi välja. Töötukassa abipaketi rakendamiseni loodab juuksurikett end sedasi vee peal hoida.

Kui Salon+ on enamiku oma juuksuritega sõlminud töölepingud - FIE või OÜ-na tegutseb väiksem hulk -, siis kõigis salongides seis sama hea ei ole. lluteenuste turul on "OÜ-tamine" valdav töötamise viis. Ja sellisel juhul pole sektoris kasu ka töötukassa värskest abimeetmest, mis 70 palgast hüvitada lubab.

"Meil on hästi palju FIE-sid, see küsimus pole [abipaketiga] lahendatud. Paar firmat on, kes saavad töötukassa meetmeid kasutada, ülejäänud on üksikettevõtjad. Selle kohta pole veel midagi kuulda," tõdeb juuksurite ühenduse juhatuse liige Kertti Viru.

"FIE-d saavad lõpetada tegevuse ja end töötuna arvele võtta. OÜ-dega on keerulisem. Tore muidugi, et see töötukassa pakett välja pakuti, aga see nõuab veel süvenemist - eriti ilumaailma puhul tundub, et ei tea, kas see sinna tingimustesse hästi mahub. Väikeettevõtteid on tuhandeid, sest on kogu aeg propageeritud, et ole iseenda peremees, ole ettevõtlik. Nemad on nüüd esimesed, kes kannatavad," ütleb Viru.

Talle teadaolevalt on üle poolte juuksurisalongidest teatanud ajutisest uste sulgemisest.

"Kes avalikult ütlesid, et panevad uksed kinni, on ka kõige juhtivamad, suured salongid, kus on palju töötajaid ja neil on kindel klientuur. Need on korralikud ettevõtted, kes on ühiskonnale kasulikud, kes ajavad oma asju korralikult," viitab Viru maksude maksmisele. Sektoris, kus liigub palju musta raha, on see argument.

"Neil on vastutustunne mitmel tasandil olemas," lisab Viru.

Ta ütleb, et iluteenuste turul on praegusel olukorral mitu poolt. Ühelt poolt, kui salongid jätkaksid, siis kliendid on ikkagi stressis, nende sissetulekud on vähenenud ning seetõttu käivitub alalhoiuinstinkt, mis sunnib ka oma kulutusi igaks juhuks koomale tõmbama. Teadmatus, kaua olukord kestab ja kuidas viimaks laheneb, paneb maha kriipsutama kõiki kulutusi, mida võimalik.

Teisalt aga tõusetub küsimus isikukaitsevahenditest. Ka juuksurid ja kosmeetikud vajaksid maske, kindaid desinfitseerijaid. Aga turul on neist üldine nappus. On vastutustundetu eeldada, et teenus jätkub, varustamata sektorit isikukaitsevahenditega, nii nagu on tagatud meditsiinipersonalile.

"Nakkusoht jääb praegu alles: kuna nõuet teenusepakkumist lõpetada ei ole, käivad osad kliendid edasi ja töötajad pakuvad teenust. Selles töös ei saa pakkuda teenust nii, et kaoks ära nakkusoht," rõhutab Viru.

Häda on ka rendileandjatega, kes sunnivad salonge uksi lahti hoidma, sest kriisikomisjonilt keeldu tulnud pole.

"Siiin ei ole mitte midagi positiivset: sund on uksed lahti hoida, rendid ära maksta. Vastutulelikkust kui sellist ei ole," viitab ta kaubanduskeskustele, kus suur hulk ametlikke salonge tegutseb. "Klientide arv ka väheneb, kliendid ei tule. Eks järgmisel-ülejärgmisel nädalal ole näha, mis toimuma-juhtuma hakkab. Alati võib ju käia tööl ja end desinfitseerida, aga kui kliente pole, pole ka midagi seal teha."

Juuksurite ühendus saatis esimese palve valitsuse kriisikomisjonile ka nende valdkonna teenused ajutiselt keelustada selle nädala esmaspäeval.

"Paljud vastutustundlikud ilusalongide omanikud sulgevad oma salongid vähemalt kaheks nädalaks. See on julge samm, sest nii vähendavad nad oluliselt oma sissetulekuid. Esindades Eesti juuksureid palun Teid anda ametlik korraldus ilusalongide sulgemiseks. See on oluline, et teenindajad saaksid maksepikendusi ja ei peaks käima tööl sellepärast, et nende käest nõutakse arvete tasumist," seisis esimeses pöördumises, mis adresseeriti peaministrile, sotsiaalministrile ja majandusministrile.

Sellele pole vastust tulnud. Kolmapäeval hakati koguma juba kogu sektori töötajate allkirju, et saata uus pöördumine valitsusele. Pöördumisele on oodatud oma elektroonilist allkirja andma kõik praeguseks oma töö vabatahtlikult peatanud ilutöötajaid, kes klientidega vahetult kokku puutuvad, et rõhutada sektori suurust ja palve tõsidust.

"See sektor on jäänud täiesti tähelepanuta. Spaadeni jõuti kuidagi välja, aga ilusalongideni mitte," ütleb Viru.

Ühemõttelisest keelust oleks abi ka nendele juuksuritele, keda tööandjad sunnivad praegu tööl käima ja ennast riskiolukorda asetama. Jah, leidub ka selliseid, kinnitab Viru. Nii nagu on ka pahaseid juuksureid, kes ei mõista, miks sektor taotleb neilt leiva käest võtmist.

"Nagu ühiskonnas tervikuna, et ohtu tajutakse erinevalt. Kui võetakse ära sissetulek, siis igaüks võitleb oma hirmuga oma vahenditega. Iluteenindajatele ei ole see samuti ühtviisi arusaadav," tõdeb ta, lisades, et praegune situatsioon on hea investeerimisõppetund kõigile ettevõtjatele. "Peavad ikka vähemalt ühe kuu varud olemas olema, ja kel on, saavad ka oma töötajaid praegu paremini hoida."