Mari Karja: Saksamaal on viirusega võitlemisel rohkem teaduspõhist lähenemist

Valitsus väga keerulise väljakutse ees, kuidas kriisiolukorras tagada rahva tervis, riigi toimimine ja majandus. Oluline on seejuures ka inimestele edastatavate sõnumite sisu ja edastamise viis, kirjutab Mari Karja.
Viimastel nädalatel on mind kurvastanud, et inimeste rahustamise ja küsimustele vastuste pakkumise asemel on Eesti valitsus tegelenud paanika külvamisega. Pressikonverentside sõnumid pole olnud läbi mõeldud ja millegipärast pole vajalikuks peetud arstide-teadlaste kaasamist sellisel määral, et avalikkus saaks aru, kas valitsus otsuseid vastu võttes arvestab kõige värskemate koroonaviiruse teadmiste seisuga või ei arvesta.
Inimesed ei saa siiani hästi aru, mis on riigi juhis testimise vajalikkuse osas ja mis on selle juhise põhjendus. Kas inimene ise otsustab testimise vajalikkuse üle või teeb seda arst tuginedes enda meditsiinilisele haridusele ning väljaõppele.
Täiesti katmata on küsimus, kuidas kriisiolukorras tagada riigi toimimiseks oluliste struktuuride toimimine (nimetades need ja kinnitades, et need toimivad edasi) ning ühiskonna vundament – majandus. Ka kriisiolukorras on vaja tegeleda majandusega ja mitte jätta seda vabalangusesse.
Riigireservide varasem ärakulutamine ja üldine ressursi nappus ei õigusta läbimõtlemata sõnumite avalikkuse ette viimist ning seeläbi paanika tekitamist.
Saksa valitsuse sõnumid
Heaks võrdlusmaterjaliks on Saksamaa valitsuse pressikonverentsid, millel Angela Merkel alati esimese asjana kinnitab, et poliitilised sõnumid ja meetmed sünnivad valitsusel alati koostöös Robert Kochi instituudiga (Robert Koch-Institut).
RKI näol on tegemist tervishoiu ministeeriumi haldusalasse kuuluva uuringukeskusega haiguste jälgimiseks ja ennetamiseks.
Angela Merkeli sõnumite oluliseks osaks on alati, et ka kriisiolukorras riigi olulised struktuurid nagu poliitiliste otsuste vastuvõtmine, politsei, päästeamet, arstid, kohtud, infrastruktuur, jt. peavad jätkama toimimist, sh rahvastiku varustamine toidu ja ravimite ning muude esmatarbevahenditega.
Eraldi on majanduse blokk, kus alati kinnitatakse riigi toetuse olemasolu majandusele üle ning võimalusel antakse ülevaade uutest konkreetsetest majanduse meetmetest.
Saksa riik möönab, et kogu aeg tuleb infot juurde ja ümber kohaneda, aga saksa riik ei jäta oma sõnumites peataoleku muljet. Seejuures, kui lubatakse järgmisel pressikonverentsil rääkida täpsemalt majanduses plaanitavatest meetmetest, siis seda ka tehakse.
Robert Kochi instituudi nõuanded (17. märtsi pressikonverentsi seisuga)
Saksamaal räägitakse avalikult ka riigi ressursside jaotamise küsimusest, et isegi Saksamaa sugusel rikkal riigil ei ole võimekust kogu rahvastikku testida ega ravida juhul kui suur osa rahvastikust peaks samal ajal haigeks jääma.
Saksa riigi (Robert Kochi instituudi soovitusel) käitumisjuhis inimestele on inimkontaktide vältimine nakatumise ärahoidmiseks ja nakatumise võimalikult kaugele edasi lükkamiseks. Samal ajal mööndakse, et varem või hiljem suurem osa rahvastikust siiski nakatub, sest viirus levib kiiresti ja nakatunute arv on nii suur, et neid pole võimalik ära isoleerida.
Siiski tuleks praegu, kui täpselt pole teada, kes on nakatunud ja kes pole, kõigil kodus püsida, võimalik haigus ära põdeda ja inimkontaktidest hoiduda haiguse leviku tõkestamiseks.
Nakatumise juures mängib rolli ka see, et isegi kui inimesel on koroonaviirus, siis olenevalt inimese immuunsussüsteemis sümptomid avalduvad erinevalt. Osadel ei pruugi üldse avalduda, suur osa põeb läbi kergemalt ja nõrgema immuunsussüsteemiga inimesi tabab viirus kõige raskemalt.
Seega, mida vastuvõtlikum on inimene varemalt tavapäraselt haigustele olnud ja mida vanem on inimene, seda suurem on tõenäosus, et koroonaviirus võib tabada teda raskemalt.
Vanuseliselt peetakse 60+ inimesi riskigruppi kuuluvateks. Sellest tulenevalt on võimalik koroonaviiruse tagajärjel ka surra ja sellest tulenevalt ka Saksamaal suure tõenäosusega koroonaviirusega kaasneb teatud hulk surmasid.
Samal ajal on neljal viiest koroonaviirusega nakatunust kergemad sümptomid ja pärast viiruse läbipõdemist saavad nad terveks ning muutuvad immuunseks haiguse suhtes.
Robert Kochi instituut veel ei tea, kui suur hulk inimestest võib surra koroonaviiruse tagajärjel, aga rõhutab, et inimesed mõtleksid sellele, et isegi kui suremus on 1 protsent, siis 99 protsenti põeb haiguse läbi ja saab terveks.
Seega ei tuleks paanitseda nakatunute arve nähes, vaid tuleks keskenduda enda tervena hoidmisele ja sellele, et ise tahtmatult ei annast nakkust edasi nõrgema immuunsussüsteemiga inimesele, kelle organism ei pruugi toime tulla haigusega võitlemisel.
Robert Kochi instituudil on ka mõned juhised tervishoiusüsteemi optimeerimiseks. Tuleb leida võimalusi haiglatesse voodikohtade juurde tegemiseks ja personali suurendamiseks, sh kaaluda pensionil olevate õdede/arstide tagasi tööle kutsumist.
Haiglad peavad olema varustatud ravimitega ja ühendatud e-lahendusega, mis võimaldab jälgida vabade voodikohtade arvu, et haige viidaks sinna haigla, kus on tema jaoks veel ruumi. On alustatud isegi messihallide ümberehitamisega voodikohtade juurde tekitamiseks haiglatele.
Kõige rohkem saab tervishoiusüsteemi ülekoormamise ärahoidmiseks ja kõikide inimeste tervise kaitseks teha ära inimene ise, hoidudes inimkontaktidest ja seeläbi sellest, et suur osa rahvastikust jääb haigeks ja vajab arstiabi või isegi haiglaravi.
Juhul kui suur osa inimesi jääb samal ajal haigeks, siis riik ei suuda kõiki abivajajaid aidata ja osa inimestest võib jääda abita. Sellise olukorra ärahoidmiseks on vajalik ära hoida nakatumist ja lükata nakatumist võimalikult kaugele edasi. Seetõttu on ka põhjendatud riiklikud meetmed inimkontaktide vältimiseks ja miinimumtasemele viimiseks, sest teisiti ei ole võimalik nakatumist ära hoida ega nakatumist edasi lükata.
Nakatumise ahelate katkestamise ja nakatumise edasilükkamise vajalikkus on seotud sellega, et mida pikemale perioodile nakatumine ja sellest tulenevad võimalikud rasked haigusjuhud jaotuvad, seda intensiivsemalt on võimalik tervishoiusüsteemil nendega tegeleda. Samal ajal peab tervishoiusüsteemil säilima võimekus tegeleda ka teiste erakorraliste juhtumitega (liiklusõnnetused, insuldid, infarktid jt).
Eeltoodut aitab paremini mõista, kui mõelda, et ühe miljoni elanikuga tähendab iga viies 200 000 inimest ja mis juhtub siis, kui 200 000 inimest vajab korraga arstiabi või isegi haiglaravi. Ei ole mõeldav, et riigil on võimekus 200 000 inimese samaaegseks raviks ja hospitaliseerimiseks.
See seletab ka seda, miks on vaja venitada (võimalusel ära hoida) riskirühma inimeste võimalik nakatumine võimalikult pikale perioodile ja miks peavad kodus püsima ka need, kes riskirühma ei kuulu. Kui riskirühm ei haigestu samal ajal, siis on rohkem ressurssi haigete raviks ja on ka suurem tõenäosus, et suuremat osa saab õigeaegselt aidata.
Siiski ei maksa teha meelevaldset järeldust nagu iga viies (Eestis ca 200 000 inimest) ei elaks koroona viirust üle. Riskirühma kuulumine ei võrdu surmajuhtumiga. Riskirühma kuulumine tähendab, et haigus kulgeb raskemini ja vajalikuks võib osutuda haiglaravi, kui haigus kulgeb väga raskesti.
Haigus võib teatud juhtudel surmaga juhtuda, aga see arv ei tohiks prognooside kohaselt rahvastikust üle ühe protsendi olla. Selleks, et võimalikke surmajuhtumeid ära hoida, on vajalik hoida haiglate valmidust nende haigetega tegelemiseks, kes tõepoolest haiglaravi vajavad. Kõik nakatunud ja ka suur osa riskigrupi haigetest kindlasti hospitaliseerimist ei vaja.
Kokkuvõttes on Saksamaal vähem paanikat, rohkem mõistust ja teaduspõhist lähenemist koroonaviirusega võitlemisel. Inimkontaktid tuleb lähiajal viia miinimumini, hoides ennast tervena ja kaitstes seeläbi teisi, kellel võib olla nõrgem immuunsussüsteem ja kelle organism ei pruugi toime tulla haigusega võitlemisel.
Praeguste teadmiste kohaselt (Robert Kochi instituut) põeb neli nakatunut viiest koroonat kergemalt, saab pärast läbipõdemist terveks ja saavutab immuunsuse. Sellegipoolest on oluline kaitsta ja aidata ka seda iga viiendat inimest, keda võib koroona raskemalt tabada ja kes võib sellest tulenevalt vajada isegi haiglaravi ning kelle näol võib tegemist olla kellegi vanaema-vanaisa, ema-isa või õe-vennaga.
Seega on valitsus väga keerulise väljakutse ees, kuidas kriisiolukorras tagada rahva tervis, riigi toimimine ja majandus. Oluline on seejuures ka inimestele edastatavate sõnumite sisu ja edastamise viis, et inimesi (sh majandust) enda peataolekuga mitte ärevaks ajada.
- Robert Koch Instituti esindaja Lothar Wieler 17.03.2020 pressikonverents: https://www.youtube.com/watch?v=txtWMAB2ch4
- Angela Merkeli 17.03.2020 pressikonverents:
- https://www.youtube.com/watch?v=zAKJmMuWZJc
- Angela Merkeli, tervishoiuministri Jens Spahn, Robert Kochi instituudi esindaja Lothar Wieler 11.03.2020 pressikonverents: https://www.youtube.com/watch?v=IPzXvLunoIo&t=1s
Toimetaja: Kaupo Meiel