Ajavahemikus 9. kuni 15. märtsini vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3472 inimest, neist 42,7 protsenti olid lapsed.

Laboratoorse kinnituse sai gripiviirus 136 juhul, neist 90 olid A- ja 48 B-gripiviirused.

Gripiviiruste osakaal moodustab 44 protsenti muudest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks, kuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse endiselt üle Eesti.

Raskekujulised gripijuhud

Hooaja algusest on gripi tõttu haiglaravi vajanud 473 inimest, neist üle 52,5 protsendi olid tööealised ja vanemad inimesed. Hospitaliseerimist vajanud inimeste kasv aeglustus, kuid terviseamet tõdeb, et hospitaliseerimiste juurekasv on seotud peamiselt vanemaealiste patsientide grippi haigestumistega.

Sel nädalal ei ole laekunud uusi andmeid intensiivravi vajanute ega surmajuhtude kohta.

Kokku on hooaja algusest gripi tõttu surnud kümme inimest, neist üks üheksakuune laps ja üheksa inimest vanuses 65 ja vanemad. Kõik surnud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul.

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised gripi sümptomid: palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.