President Kersti Kaljulaid teatas reedel, et viib pensionireformi seaduse põhiseaduslikkusele vastamise vaidluse riigikohtusse. ERR-i tellitud Turu-uuringute värskest küsitlusest selgus, et kui teise sambaga liitumine ja sealt lahkumine muudetaks vabatahtlikuks, jääks teise sambaga seotuks 45 protsenti ja 38 protsenti kasutaks võimalust kogutud raha välja võtta.

Kõigist vastajatest 21 protsenti investeeriks välja võetud raha ise, kaheksa protsenti kasutaks seda laenude ja võlgade maksmiseks, kuus protsenti hoiaks raha "mustadeks päevadeks" nin kolm protsenti kasutaks raha erinevate ostude tegemiseks.

Kui võtta aluseks sotsiaal-demograafilised näitajad, on eestlastel suurem usk kohustuslikku kogumispensionisse, kui mitte-eestlastel. Eestlastest lubab jääda teise sambaga seotuks selle vabatahtlikuks muutumisel 48 protsenti, mitte-eestlastest aga vaid 31 protsenti.

Mitte-eestlased kavatasevad rohkem välja võetud raha kasutada laenude ja võlgade tasumiseks (13 protsenti), samas kui eestlastest teeks seda vaid kuus protsenti. Samuti on mitte-eestlaste seas rohkem neid, kes kasutaks raha ostude tegemiseks (mitte-eestlastest viis ja eestlastest kaks protsenti).

Suhtumine sõltub sissetulekust ja haridusest

Arvestades mitte-eestlaste suuremat osakaalu rahvastikust Ida-Virumaal, on pensioni kogumist jätkata plaanivate inimeste osakaal regioonidest väikseim Kirde-Eestis (29 protsenti). Ülejäänud Eesti piirkondade elanikest jätkaks teise sambaga üle 40 protsendi.

Kõrge ametialase staatusega inimesed, nagu ettevõtjad, juhid ja tippsepetsialistid plaanivad keskmisest sagedamini pensionikogumist jätkata (51 protsenti), samas kui koduste, töötute või mitteaktiivsete inimeste seas oli neid, kes jätkaks kogumist keskmisest vähem (29 protsenti).

Mida kõrgem inimese haridus, seda suurem ka usk teise sambaga jätkamisse. Kõrgharidusega vastajatest jätkaks teise sambaga 48, keskharidusega vastajatest 42 ning alg- ja põhiharidusega vastajatest 32 protsenti.

Vanust arvesse võttes on teise samba toetajaid rohkem 37-49-aastaste seas (48 protsenti).

Suhtumine erakondlikku toetust arvestades

Võttes aluseks inimeste erakondlikud eelistused, on teise sambaga jätkajate osakaal suurem SDE (63 protsenti), Reformierakonna (59 protsenti) ja Eesti 200 60 protsenti) valijate seas.

Isamaa valijatest jätkaks teise sambaga 45, Keskerakonna valijatest 34, EKRE valijatest 33 protsenti. EKRE valijate seas on keskmisest enam neid, kes võtaks raha välja ja investeeriks selle ise (38 protsenti). Keskerakonna valijate seas on aga rohkem neid, kes võtaks raha välja ja hoiaks seda "mustadeks päevadeks" (14 protsenti).

ERR on tellinud pensioniküsitluse kolmel korral ja küsitlustulemused ei ole ajas märkimisväärselt muutunud. Mais 2019 lubas teise sambaga seotuks jääda 43 protsenti, septembris 2019 aga 47 protsenti. Tänavu märtsis oli nii vastajaid 45 protsenti. Mullu sügise küsitluses lubas oma raha välja võtta 39 protsenti teise sambaga liitunutest, nüüd kasutaks seda võimalust 38 protsenti.

II samba raha kasutamine pensionile jäädes

Inimestel, kes plaanisid kogunenud raha teise sambasse jätta, paluti vastata ka küsimusele: kui pensionile jäädes saaks oma II sambasse kogutud raha täiesti vabalt kasutada, siis kuidas käituksite?

Kasvanud on nende inimeste osakaal, kes plaaniks teise sambasse kogutud raha korraga välja võtta. Kui 2019. aasta septembris plaanis nii käituda 26 protsenti, siis 2020. aasta märtsis 33 protsenti.

Küsitletutest 42 protsenti plaanib nimetatud olukorras kasutada elukindlustusseltside või pensionifondide pakutavaid pensioni väljamaksmise teenuseid (tähtajaline või eluaegne pension).

Turu-uuringute AS küsitles ERR-i tellimusel 5. kuni 16. märtsini enam kui tuhandet inimest, kellest 300 vastas näost-näkku ja üle 750 veebiteel.