ERR-i uuring: 47 protsenti teise pensionisambaga liitunutest lubab jääda sellega seotuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Suurem osa küsitletutest jätkaks pensioni II sambas kogumist.
Suurem osa küsitletutest jätkaks pensioni II sambas kogumist. Autor/allikas: Erik Drost/ (CC BY 2.0) , kollaaž: JJ Oidermaa

47 protsenti teise pensionisambaga liitunutest lubab jätkata teise sambaga ka siis, kui see muudetakse vabatahtlikuks. 39 protsenti liitunutest võtaks raha välja. ERR-i tellitud uuringust selgus ka, et mida madalam on inimese haridus ja väiksem sissetulek, seda vähem ollakse valmis teise sambaga jätkama, kuid seda suurem on soov raha ise investeerida või sellega vanad laenud ja võlad tasuda.

Turu-uuringute AS küsitles ERR-i tellimusel 1040 inimest, neist 515 näost-näkku intervjuudena ja 525 veebis. Teise pensionisambaga oli küsitletutest liitunud 57 protsenti, sealjuures eestlastest 60 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 50 protsenti.

Neile, kes on teise samba kogumispensioniga liitunud küsiti, mida nad teeksid oma pensionisambasse kogutud rahaga, kui seda saaks vabalt kasutada.

Kõige rohkem, 43 protsenti vastas, et nad jätkaks teise sambasse raha kogumist senisel moel. Sama suur ehk 43 protsenti oli teise sambaga jätkajate osakaal ka ERR-i tellitud Turu-uuringute maikuises küsitluses.

Neli protsenti vastas, et nad jääksid küll teise sambaga liitunuks, kuid lõpetaksid sissemaksed. Seega on kokku formaalselt 47 protsenti neid, kes oma raha teisest sambast välja võtma ei kiirustaks.

39 protsenti teise sambaga liitunutest kasutaks aga võimalust raha välja võtta.

Liitunutest 19 protsenti leidis, et nad kasutaksid oma teise samba kogutud raha selleks, et seda ise investeerida.

Võrdselt kuus protsenti lubas raha kasutada laenude ja võlgade tagasi maksmiseks või hoida seda "mustades päevadeks".

Viis protsenti lubas kasutada vabanevat raha ostudeks (tarbimiseks), kolm protsenti andis muu vastuse ja kolm protsenti oli vastanute seas ka neid, kes juba saavad väljamakseid.

12 protsenti küsitlusele vastanutest aga ei osanud veel öelda, kas nad jätkaks teise sambasse raha kogumist või võtaks selle välja.

Eestlased on rohkem II samba usku kui mitte-eestlased

Kui vaadata erinevaid sotsiaal-demograafilisi näitajaid, siis eestlastest vastajatest jätkas teise sambasse kogumist 46 protsenti, muust rahvusest vastajatest aga vaid 35 protsenti. Viimaste hulgas oli 13 protsenti neid, kes võtaks teisest sambast raha välja, kuid ei teeks sellega midagi konkreetset, vaid hoiaks "mustadeks päevadeks".

Uuringust ilmnes ka, et mida kõrgem on inimese haridus, seda suurem on valmidus teise sambaga jätkata. Kõrgharidusega vastajatest lubab teise sambaga kindlasti jätkata 52 protsenti, keskharidusega vastajatest 39 protsenti ning alg- või põhiharidusega vastajatest vaid 35 protsenti. Kusjuures kõrgharidusega vastajatest lubab raha välja võtta ja investeerida 17 protsenti, siis alg- või põhiharidusega vastajatest 25 protsenti.

Algharidusega vastanute seas on kõrgeim, 13 protsenti nende osakaal, kes kasutaks pensionisambasse kogutud raha laenude ja võlgade tasumiseks.

Kui võtta aluseks inimeste sissetulekud, on kõige suurem valmidus teise sambaga jätkata kõige jõukamate vastajate ehk nende seas, kus pere keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta on 651+ eurot. Neist lubab teise sambaga jätkata 49 protsenti.

Kõige suurem valmidus seni kogutud raha ise investeerida on aga madala sissetulekuga vastajate seas ehk kus pere keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta on 301-400 eurot. Neist lubab ise seni kogutud raha investeerida 26 protsenti.

10 protsenti ida-virulasteks kasutaks pensioniraha ostudeks

Keskmisest suurem on soov teise sambaga jätkata Tallinna (48 protsenti), Lääne-Eesti (48 protsenti) ja teiste linnade (44 protsenti) elanike seas.

Kõige madalam on aga soov teise sambaga jätkata Ida-Virumaal, mille teise sambaga liitunud elanikest jätkaks sellega vaid 28 protsenti. Ida-Viru elanike seas on teiste regioonidega võrreldes kõige rohkem neid (10 protsenti), kes kasutaks teise sambasse kogutud raha ostudeks.

Vaadates erinevate erakondade valijate käitumist, siis teise sambasse kogumise jätkajaid on kõige enam Eesti 200 (63 protsenti), Reformierakonna (59 protsenti) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (57 protsenti) valijate seas.

Kõige rohkem iseseisva investeerimise kavatsusega vastajaid on EKRE ja Isamaa valijate hulgas – 28 protsenti.

Ka Keskerakonna valijate hulgas on teise sambasse kogumise jätkajaid keskmisest vähem (36 protsenti), kuid seal on teiste parteidega võrreldes rohkem neid, kes eelistaks kogutud raha lihtsalt enda käes hoida (13 protsenti).

II sambaga jätkajate tegevus pensionile jäädes

Neilt vastajatelt, kes jääksid seotuks pensioni teise sambaga, küsis uuringufirma lisaks, kuidas nad käituksid pensionile jäädes.

Pensionile jäädes kasutaks enamik vastanutest (47 protsenti) kindlustusseltside või pensionifondide poolt pakutavaid tähtajalisi või eluaegseid pensioni väljamakseid.

Neljandik (26 protsenti) aga võtaks meelsamini kogu summa korraga välja. Samal ajal teine veerand (24 protsenti) ei osanud öelda, kuidas nad pensionile jäädeks oma teise sambaga käituksid.

Teise samba fondides on üle 738 000 inimesel kokku ligikaudu 4,4 miljardit eurot. Valitsuses kiitis augusti lõpus heaks pensionireformi põhimõtted, mis lubavad teisest sambast kogutud raha välja võtta. Kui esialgu paika pandud piirmäär korraga välja võetava rahasumma (10 000 eurot) kehtima jääb, tekib võimalus kogu raha ühekorraga välja võtta umbes 574 000 inimesel.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: