Loen neid arvamusi, kuidas II samba makseid ei tohi peatada ja ma ei saa aru. Olukorras, kus riigid rakendavad eriolukorra ning arstid ja mitte ainult arstid töötavad inimvõimete piiril, kaitseb keegi börsil spekuleerimist.

Pensioniks kogumine on praeguses maailmas pseudoteema. Pensionisamba kaitsjate väide on, et ärme korda eelmise kriisi ajal tehtud vigasid. Aga siis oli ju hoopis teine olukord.

Võtkem asja rahulikult ja arvutagem.

Fondides on ca 4 miljardit eurot. aastas tuleb juurde 400 miljonit eurot ehk 10 protsenti. mahust. Praegu on börsil tavaline, et hinnad kõiguvad 5-10 protsenti päevas. Ehk sama palju kui me aasta jooksul kogume.

Seega ei ole ju põhjust muretseda, kui vahepeal aasta või poolteist II sambasse raha ei korjata. Palju suurem probleem on, et enamik rahast on nulltootlusega. Kui aktsiate hinnad peaksid hakkama kunagi tõusma, siis meie sellest eriti osa ei saa.

Eelmise kriisi ajal kaotati raha mitte sellepärast, et vahepeal kogumine ära lõpetati, vaid sellepärast, et põhjast müüdi väga odavalt kõige rohkem pihta saanud aktsiad ja selle asemele osteti konservatiivsed võlakirjad. Nende tootlus on olnud väga madal.

Seda viga ei tohiks enam korrata. Ehk ei peaks müüma tõttama. See võiks olla õppetund eelmisest kriisist.

Riik võtab laenu, et majandust toetada. Aga võtta laenu selleks, et pensionifondide kaudu välisriikide võlakirju osta (sinna läheb vähemalt pool meie pensionirahast) on selgelt kohatu. Vahepeal saavad ainult fondihaldurid oma tasu kätte.

Targem on ikka vähem laenu võtta ja katkestada II sambasse maksed. Need, kellel on töökoht alles ja usuvad raha kogumisse, saavad seda ka vabatahtlikult teha. Ei ole vaja inimesi sundida.

Sellises keskkonnas on pikaajaliste investeeringute tegemine väga raske. Võlakirjade tootlus on nullilähedane, sest keskpanga eesmärk on nelja aastaga hoiustajatelt kümnendik ära hammustada (inflatsioonieesmärk 2%, intress alla 0%).

Aktsiad teenivad paremini, aga nendesse investeerides käib kümne aasta jooksul vähemalt korra üks korralik tsunami üle ja pühib 30-40 protsenti ära. Selliseid tsunamisid on pensioniks kogumise jooksul vähemalt neli-viis tükki ja ei ole kindel, kas kogumise ajal kokkuvõttes plussi jääd.

Kui me veel paar kuud tagasi vaidlesime, kas tulevikus on suurem Eesti majanduskasv või fondide tootlus, siis nüüd tunduvad need vaidlused täiesti mõttetud, et mitte öelda naeruväärsed. Börsid on kukkunud nelja-viie aasta tagusesse aega ja kui sügavale kukub meie majandus, seda me veel ei tea.

Minu arvates oleks kõige õigem kogu see kohustuslik pensioniks korjamine üldse ära lõpetada. Alandaks selle võrra sotsiaalmaksu ja kõigil oleks parem olla.

Kommentaar põhineb Indrek Neivelti Facebooki-postitusel.