Oder rääkis, et mürgistusinfo telefonile 16662 on hakanud laekuma ridamisi kõnesid, mille taga on inimeste napid teadmised, kuidas desinfitseerimisvahenditega ümber käia.

Desinfitseerimisvahendit ei tohiks õhku pihustada, sest hingamisteedesse sattudes võivad need ohtlikuks osutuda, manitses Oder. Pihustatavat vahendit tuleks pritsida lapile või paberile ja siis lapiga puhastatavad pinnad üle käia.

"Kindlasti ei saa käte desvahendit õhku pihustades õhku puhtamaks. Selle jaoks on hoopis teised aparaadid ja täiesti vabalt piisab siiski tuulutamisest ja märgkoristusest."

Infektsioonikontrolli töötajad palusid Oderi sõnul inimestele meelde tuletada, et igasugune kätepesu tavalise seebiga, kodu sagedasem koristamine, tuulutamine on endiselt au sees.

"Desvahend on kasutuses ikka ainult siis, kui sa kodust ära lähed ja vett pole käepärast, siis on vaja käsi desinfitseerida."

Kuula Märt Treieri intervjuud Mare Oderiga

Tähelepanelikult tuleks jälgida ka seda, et ohtlikud kemikaalid ei satuks laste kätte. Paljudes kodudes on eriolukorra ajal tavaliselt suuremad varud nii kodukeemiat kui ka ravimeid.

"Kui väikese lapse kätte satub puhastusvahend, ravim või nikotiinitoode, mis tundma õppimiseks suhu pannakse, võib tagajärjeks olla korralik mürgistus," hoiatas Oder.

Kui mürgistusõnnetus ikkagi juhtub või tekib selle kahtlus, tuleb kohe helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada edasised tegevusjuhised. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga.

Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral, olgu selle allikaks kodukeemia, taimekaitsevahendid, väetised, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, kosmeetika, loodustooted, ravimid, narkootilised ained, seened, taimed, marjad, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid, alkoholid või reisidel tekkinud mürgistused, julgustas Oder.