Merkel ütles pärast Euroopa Liidu liidrite videokonverentsi, et ta on vastu Prantsusmaa ja Itaalia toetatud ettepanekule.

"Saksamaa ja teiste poolt me ütlesime, et see ei ole kõigi liikmesriikide seisukoht," ütles Merkel ja lisas, et tema eelistus on olemasolev Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM).

"Arvan, et ESM-iga on meil kriisiinstrument, mis avab palju võimalusi ja mis ei sea kahtluse alla nii ühise kui ka individuaalselt vastutustundliku tegevuse aluspõhimõtted," lisas ta.

Merkel möönis, et EL-i liidrid arutasid, kas ESM sisaldab piisavalt võimalusi, ning seda, "kui tugev ja kiire meie vastus peab olema".

Praegune ESM-i abifond on ebapopulaarne Lõuna-Euroopa riikide nagu Itaalia seas, kuna seab finantsabi tingimuseks majandusliku ümberstruktureerimise.

Kolmapäeval saatsid üheksa riigi liidrid, nende seas Prantsuse president Emmanuel Macron ja Itaalia peaminister Giuseppe Conte Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Charles Michelile pöördumise, kutsudes välja andma Euroopa "koroonavõlakirju" võitluseks koroonaviirusest põhjustatud kriisiga.

Teised riigid nagu Saksamaa ja Holland on korduvalt selle idee tagasi lükanud kui ülemäära kulutavate Lõuna-Euroopa riikide katse kasutada ära madalaid laenuintresse, mida naudivad tasakaalustatud eelarvetega riigid.

Eesti peaminister Jüri Ratas teatas pärast nõupidamist, et Euroopa Liit toetab liikmesriike kriisi lahendamisel märkimisväärselt. "Näiteks, antakse liikmesriikidele struktuurivahendeid ette kätte, et kriisi leevendada, Euroopa Investeerimispank on järsult suurendanud tuge ettevõtetele, Euroopa Liidu eelarvereegleid ja riigiabi reegleid on maksimaalselt paindlikuks muudetud. Kaalumisel on ka täiendavad meetmed euroala majanduse toetamiseks," sõnas Ratas.

EL-i riikide juhid andsid rahandusministritele ülesande võimalikult kiiresti ettepanekud uuteks meetmeteks esitada. Eesti toetab Euroopa Stabiilsusmehhanismi toe kasutamist riikide laenuvõime parandamiseks, kui sellel on selged piirid ja kasutuslimiit.

Ratas pidas oluliseks, et viiruse leviku tõkestamise ja sotsiaalsete ning majanduslike tagajärgedega tegelemise kõrvalt teeksid liikmesriikide ühiseid ettevalmistusi Euroopa majanduse taaskäivitamiseks ja kriisist väljumiseks.

"Seejuures on väga oluline kõigi liikmesriikide koostöö. On selge, et vajame ühiselt kokku lepitud kriisist väljumise strateegiat ja selleks palume Euroopa Komisjonil koos Ülemkogu eesistuja Charles Micheliga välja töötada taastamiskava, mis peab silmas nii EL-i viieaastast strateegilist tegevuskava, kliimaneutraalsuse eesmärke kui ka digitaalset arengut," sõnas Ratas.

EL-i riigipead ja valitsusjuhid toetasid neljapäevasel videokonverentsil ka liitumisläbirääkimiste avamist Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga.